Koort: siseministeerium töötab välja kava äärmusluse ennetamiseks
Inimeste radikaliseerumine ei ole Eestis probleem, kuid tuleb teha kõik, et see probleemiks ka ei saaks - leiab Siseministeeriumi sisejulgeoleku-poliitika asekantsler Erkki Koort. Siseministeeriumil on välja töötamisel kava, et äärmusluse teket Eestis ennetada.
Viimastel nädalatel on Eesti ajakirjanduses tähelepanu saanud Soomes tegutsev paremäärmuslik rühmitus Odini sõdurid, mille liikmed on hakanud asüülitaotlejaid majutavates Soome linnades omaalgatuslikult patrullima. Odini sõdurid üritavad tegevust laiendada ka Eestisse ning nende eestlastele suunatud Facebooki-lehel on juba üle 4000 liikme. Möödunud nädalal kohtusid Eesti siseministeeriumi esindajad oma Soome kolleegidega ning muude teemade kõrval räägiti ka radikaliseerumisest.
"Eestisse on alati tekkinud ka mujalt maailmast liikumisi, et jäljendajaid on igas ühiskonnas ja igal pool, et ma ei näe muretsemiseks põhjust ei ühte ega teist pidi," ütles siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.
"Me teame, et äärmuslased, nii Eestis kui mujal riikides, omavahel suhtlevad, otsivad kontakte, kuid kinnitada saame seda, et ei see suhtlus ega mingisugune muu äärmuslus Eestis ei kujuta täna sellist ohtu, et see kuidagi ohustaks põhiseadusliku korra kehtimist," lisas kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp.
Erkki Koorti hinnagul ei ole näiteks põgenikekriis kaasa toonud eestlaste suurema radikaliseerumise. Pigem on inimestel hirm teadmatuse või võõra ees. Kaitsepolitsei lisab, et tihti võivad inimesed aga võõra hirmust ajendatuna kaasa minna asjadega, mille eesmärgid ei ole enam sugugi head.
"Seda kindlasti tasub panna tähele, et anda endale siis aru, et mis asi see täpselt on," märkis Puusepp.
Koort lisab, et praegu pole suudetud inimeste hirmusid maandada, kuid kindlasti tuleb seda teha.
"See ei ole midagi, mis on politsei asi või kaitsepolitsei asi või prokuratuuri asi, kui me oleme sealmaal, siis tegelikult me oleme ühiskonnana jäänud hiljaks. Et me ei jõuaks kriminaalmenetluslikesse meetmetesse, on hästi oluline märgata seda inimest, kes vajab abi," ütles ta.
Selleks on siseministeerium hakanud koostama radikaliseerumise vastast tegevuskava. Sarnane tegevuskava võeti Soomes vastu juba 2011. aastal ning lähinädalatel peaks põhjanaabritel valmima ka selle uuendus. Koort toob välja ühe mõtte, mis võiks Eesti tegevuskavas sees olla.
"Me soovime koolitada esmatasandi ametnikke: õpetajaid, politseinikke, piirivalvureid, sotsiaaltöötajaid ja inimesi, kes peaks märkama seda probleemi, sest üksik inimene, kes võib vajada abi, puutubki võib-olla ainult kokku sotsiaaltöötajaga ja kui keegi tema probleemi ei märka, siis võib olla juba hilja," sõnas ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov