Seltsi ja VTA hinnangul võib seakatku järsk levik olla seotud söödaga
Jahimeeste seltsi ja veterinaar- ja toiduameti (VTA) hinnangul võib sigade Aafrika katku järsk levik seakasvatustesse olla seotud sellega, et valmivad viljad on toonud metssead põllule.
Kui seni kehtisid Eestis esimene ja teine tsoon, mis tähendas, et katk kodusigadeni polnud jõudnud, siis Euroopa Komisjoni otsusega kehtestati täna ka kolmas tsoon, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Esimene tsoon on puhvertsoon, mis asub ümber katkualade. Esimesse tsooni jäävad Harjumaa, suur osa Lääne-Virumaast, Jõgeva- Tartu-, Rapla- ning osa Pärnumaast. Selles tsoonis tuleb uurida kõiki kütitud metssigu, juhul kui neid soovitakse riigist välja viia.
Teise tsooni jäävad tervenisti Ida-Virumaa, Järva- ja Põlvamaa ning osa Lääne-Virumaast, Pärnumaast ja Võrumaast. Teises tsoonis tuleb kõiki kütitud metssigu uurida ning sõltumata uurimistulemustest neid enam sellest tsoonist välja viia ei tohi.
Tänasest jõustus aga Eestis kolmas tsoon, mis hõlmab endas Valgamaad, osaliselt Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaad. Kolmas tsoon hakkab olulisest puudutama seakasvatajaid, sest sigu enam teistesse riikidesse viia ei tohi ja sead võivad farmist liikuda vaid Eesti tapamajja.
"Loomad tapetakse eraldi päeval ja kui viiakse või realiseeritakse liha või töötlemata tooteid, siis saavad nad eraldi kolmnurkse märgi ja kuuluvad realiseerimisele ainult Eesti riigi territooriumil. Kui nad läbivad kuumtöötlemise 80 kraadil, on nad kaubeldavad üle kogu maailma," selgitas VTA peadirektor Ago Pärtel.
Tema sõnul märgistatud tooteid aga kartma ei pea, sest loomad on läbinud põhjaliku kontrolli ja täiesti terved.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul tuleks kehtivad küttimispiirangud üle vaadata ja tuleks lubada nii aju- kui ka koertejaht, et seakatku Eesti metsadest välja saada.
Ka keskkonnaminiser Marko Pomerantsi arvates pole enam põhjust ajujahi piirangut hoida.
"Meie veterinaar- ja toiduameti inimesed peaksid läb irääkima Euroopa Komisjoniga, et täna pole enam adekvaatne ajujahi keeldu pidada, sest taud on kodusigadeni jõudnud ja nüüd peaks aitama erinevate meetmetega, et sigu ja põtru saaks küttida," ütles Pomerants.
Nii Korts kui ka Pärtel arvavad, et seakatku järsk levik võib olla seotud loomasöödaga ehk sellega, et valmivad viljad on toonud sead metsast põllule.
"Siin on vaja rohkem uuringuid ja midagi rohkem väita on täna raske, aga põhjus, et see sattus korraga nii kiiresti farmidesse, ei saa olla mustikakorjaja kummikud," märkis Korts.
"On erinevad versioonid, mis selle plahvatuse Eestis põhjustasid, kuna peaaegu aasta oleme selle viirusega elanud ja see on kodusigadest eemal hoitud. Kindlasti inimeste suurenenud liikumine seoses marja- ja seenehooajaga ja teisalt valmivad viljad ehk sead on tulnud metsast põldudele," selgitas Pärtel.
Toimetaja: Merili Nael