Trahvimäärade tõus valmistab Sesterile muret
Rahandusminister Sven Sester saatis oma erakonnakaaslasele justiitsminister Urmas Reinsalule kirja, milles avaldas muret järgmisel aastal kasvavate trahvimäärade üle. Sesteri hinnangul võib kohtute töökoormus kasvada ja kaduda tasakaal süütegude ja kuritegude eest määratud rahaliste karistuste vahel. Justiitsminister õigustab trahvide suurenemist sellega, et need on muutumatuna püsinud 14 aastat.
Uuel aastal tuleb väärteo eest trahvi saanuil tunduvalt rohkem rahakotti kergendada, sest trahvimäär tõuseb neljalt eurolt kümneni. Karistusseadustiku muudatused puudutavad ligi tuhandet väärtegu, millest suurem osa kuulub liiklusvaldkonda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Minu märgukiri justiitsministrile oli ajendatud sellest, et vaadata üle see, millised trahvid on ette nähtud tsiviilkorras menetlustel, millised kriminaalkorras menetlustel ja kui palju nad on proportsionaalselt korrelatsioonis. Trahve tuleb tõsta, see suund on õige, küsimus on, mil määral, et proportsioonid oleks paigas," selgitas Sester.
Justiitsminister rahustab erakonnakaaslast sellega, et karistusseadustliku reformi käigus tõusevad ka kuritegude eest määratud rahalised karistused ja seega peaks tasakaal säilima. Veel toonitab Reinsalu, et trahv ei tõuse kõikide süütegude puhul, samuti on plaanitud muudatused, mis hõlbustavad trahvi tasumist.
"Esiteks see, et inimestel oleks pikem aeg ehk võimalus seda trahvi tasuda. Tasumise aeg pikeneb ühele kuule. Teiseks, teatud süütegude puhul trahv ei tõuse, seda siis seoses üldiste karistuspoliitiliste hoiakutega. See puudutab näiteks alaealiste alalisi karistusi, aga ka näiteks piletita ühistranspordis sõitu," ütles Reinsalu.
Vabaerakonda kuuluv Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar nimetab sellist järsku trahvimäära tõusu pretsedentuks ja peab seda eelarvetäiteks, millel suure tõenäosusega puudub ennetav mõju.
"See, kuidas praegune valitsuskoalitsioon neid trahvimäärasid tõstab, on kavandatud selliselt, et suurendada eelarve tulusid. Kas see nüüd sellisena Exceli tabelis on hea asi, selles ei ole ma üldsegi kindel," arvas Saar.
Saare hinnangul pole otsus korralikult läbi kaalutud ja tagajärjed võivad olla prognoosimatud. Trahvide vaidlustamisse uppuvad kohtud oleks seejuures väikseim probleem. Justiitsminister kinnitab, et trahvidega lisaraha teenimine pole karistuspoliitika peamine eesmärk.
"Kindlasti ei too see sellises määras lisaraha, et me korrutame selle mehhaanilise maksimumkaristuse tõusu teatud senise laekumisega vastavalt sellele tõusule. Kindlasti see ei juhtu ja rahaline sissetulek ei saa kindlasti olla riigi karistuspoliitikas eesmärgiks iseenesest," ütles justiitsminister.
Seadusemuudatus ei pane trahve jätkuvalt sõltuvusse inimese sissetulekutest, kuigi süütegude menetlejad peavad karistuse määramisel arvestama ka trahvi tegelikku mõju inimesele ja sinna kuulub inimese majanduslik seisund.
Toimetaja: Sven Randlaid