Enamik presidendiks pürgijaist pooldab topeltkodakondsust teatud juhtudel

Video
Elo Ellermaa
14.06.2016 21:36
Rubriik: Eesti

Enamik presidendiks pürgijatest leiab, et Eesti kodakondsusseadus vajab kaasajastamist ja teatud juhtudel peaks topeltkodakondsus lubatud olema. Arvamused lähevad aga lahku selles osas, milliste riikide puhul see nii võiks olla ja kas see puudutab sünnijärgset või naturalisatsiooni korras saadud kodakondsust.

Presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles pühapäeval toimunud Reformierakonna üldkogul, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhisegadusega kooskõlla ning seadustama topeltkodakondsuse kõigile soovijatele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps ütles, et topeltkodakondsus peaks Eestis olema lubatud Euroopa Liidu riikide kodanikele ja seda nii sünnijärgselt kui ka naturalisatsiooni korras.

"Seetõttu me kinnistaksime endale järgmise põlvkonna võimaluse tulla Eestisse tagasi ja hoida tihedat sidet," selgitas ta.

Vene rahvusest inimeste puhul on Repsi sõnul oluline aga vähendada kodakondsuseta inimeste arvu, lihtsustades Eesti kodakondsuse andmist. Sellisel juhul peaks aga neil inimestel olemagi ainult üks, Eesti kodakondsus.

"Meie kõige suurem julgeolekurisk on see, et tõepoolest on Eestis väga palju neid inimesi, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja keda me sellega lükkame Vene kodanikuks See kindlasti ei ole Eesti huvides," rääkis Reps.

Sotsiaaldemokraatide kandidaat Eiki Nestor toetab mõtet muuta kodakondsusseadust. Tema jaoks on aga oluline see, et topeltkodakondsus oleks esialgu lubatud ikkagi sünnijärgsetele kodanikele.

"Seal on põhimõtteline teema sünnijärgsetest Eesti kodanikest, kelle puhul seda on peetud mõistlikumaks teha. Vaidluskohad on natuke teisel pool. Mitte Euroopa Liidu sees või väljas, vaid tegu on sellega, kas tegemist on sünnijärgsete kodanikega või mitte," rääkis Nestor.

Presidendikandidaadiks pürgiv Allar Jõks ütles konkreetselt, et praegune seadus, mille kohaselt peab sünnijärgselt Eesti ja mõne teise riigi kodakondsuse saanud inimene 18-aastaselt valima ühe neist, on põhiseadusevastane. Neil inimestel peaks tema sõnul olema lubatud kaks kodakondsust. Naturalisatsiooni korras kahe kodakondsuse lubamine oleks aga juba julgeolekuküsimus.

"Kodakondsus on eriline suhe riigiga, mis hõlmab õigusi, kuid veelgi olulisem - kohustusi. Olukord, kus me tekitaksime Eestis juurde kodanikke, kes peaksid hakkama valima, kas olla lojaalne Eestile või Venemaale, siis see oleks päris tõsine julgeolekuprobleem," selgitas Jõks.

Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaat Mart Helme ei poolda topeltkodakondsuse lubamist ei sünnijärgsetele ega ka naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud kodanikele.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (9)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus