Välistudengite arv kasvab aastast aastasse
Uuel ärkamisajal sündinud põlvkond hakkab suures osas oma ülikooliteed lõpetama ning vähenev noorte pealekasv paneb ülikoolid valikute ette, kas ja kuidas peaks jätkama. See-eest on aga Eesti ülikoolides aastast aastasse kasvanud välistudengite arv.
Sellal, kui eestlastest üliõpilaste arv ülikoolides madala sündivuse tõttu aastalt aastasse väheneb, püstitas välisüliõpilaste huvi Eestisse õppima tuleku vastu tänavu taas uue rekordi.
"Bakalaureuseõppes on meil selliseid kvalifitseerunud avaldusi, neid üliõpilaskandidaate, kes võiksid ka reaalselt õppima tulla, 36% rohkem, magistriõppes on neid 24% rohkem, ja ka doktorantuuris me näeme kasvutendentsi," rääkis Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik.
Tõusutrend on tuntav nii Tallinna ülikoolis kui ka Tallinna tehnikaülikoolis, kus mõlemas on avalduse esitanute arv kasvanud pea poole võrra.
"Kui eelmisel aastal kui esitati ligikaudu 300 avaldust siis sel aastal üle 600, nii et võib öelda, et avalduste arv kasvab jõudsalt," ütles Tallinna ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost.
Selleks, et Eesti ülikoolid saaksid üha enam rahvusvahelistuda ning end teiste riikide kõrval pildis hoida, on loodud kampaania "Study in Estonia", millega Eesti kõrgkoolid reklaamivad end erinevatel messidel.
"Noorte inimeste jaoks ilmselt üks kõige olulisemaid faktoreid, mida arvestatakse siis nii-öelda nõu küsimisel, on see, missugused kogemused on neil, kes on siia juba õppima tulnud. Nii et tehnikaülikooli praegused tudengid, kes meil juba õpivad, vilistlased, kes meil on õppinud, on sellised väga tugev sihtgrupp, kes toovad juurde uusi ja uusi tudengeid," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mariann Lugus.
Ühes on kõik ülikoolid üksmeelel: välistudengite arvel siiski Eesti üliõpilastest tühjaks jäävaid kohti ei täida.
"Välistudengite suurenev vastuvõtt tegelikult ei kompenseeri meie enda koduturu kukkumist. Ehk siis see faktor et nüüd on sellised nii-öelda väiksemad põlvkonnad jõudnud kõrghariduse tasandile, või need, kes on keskkooli lõpetanud - see ei tähenda paraku seda, et me suudame Eestis võtta vastu samaväärselt enam välistudengeid. See kindlasti ei ole eesmärk ega ka reaalsus," rääkis Mariann Lugus.
Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul aasta-aastalt välismaalaste osakaal ülikoolis küll tõuseb, kuid selle kõrval jääb rõhk siiski Eestist päris üliõpilastele ning selgelt hoitakse neid väärtusi ja eesmärke, mis on Eestis tähtsad.
Toimetaja: Heikki Aasaru