Kasupered tahavad rohkem süsteemseid tugiteenuseid
Kasuperesid koondav kodanikuühendus autasustas parimaid lastekaitsetöötajaid ja tänas koostööpartnereid. Kasupered soovivad rohkem professionaalset tuge, et katkiste hingede tervendamisega paremini toime tulla.
Lennusadamasse kogunes täna üle 200 kasuvanema ja -lapse. MTÜ Igale Lapsele Pere korraldab igal aastal tänuvastuvõtu. Esmakordselt tänati parimaid lastekaitsetöötjaid, kelle valisid välja kasupered ise, vahendas "Aktuaalne kaamera".
20 aastat sotsiaaltööga tegelenud Tatjana Olesk ütles, et kodu vajava lapse ja sobiva pere leidmine ei ole kerge ülesanne, ent kui see lahendatud, on rõõm suur. Tema hinnangul ei ole vahet, millise lepingu alusel laps peres elab, põhiline on armastus.
"Ma olen näinud ka neid inimesi, kes on lapsendanud, aga ei ole saanud selle ülesandega hakkama. Samas olen näinud inimesi, kes ei ole saanudki lapsendada, kuid on andnud nii palju lapsele armastust, et see pole oluline, on ta lapsendatud või ei ole. Aga muidugi - igal lapsel peab olema perekond ja armastav perekond," rääkis Kohtla valla sotsiaalnõunik.
Kasupered sooviks aga rohkem süsteemseid tugiteenuseid, et mõnikord väga keerulist saatust kogenud lastega paremini toime tulla.
Igale Lapsele Pere ühingu esimees Jane Snaith ütles, et riigieelarves peaks olema spetsiaalne rida, mis rahastaks perekonnas hooldamise tugiteenuseid, sest tavaline perekond pole terapeut, psühholoog või meedik.
Snaith rääkis, et üks põhjus, mis paneb inimesi lapsendamises kõhklema, on infopuudus, teine hirm. "Kui ma olen emotsionaalselt valmis seda sammu tegema, siis ei teata, kuhu pöörduda. Teiseks on hirm, et äkki ma jään oma muredega üksi. Teadlik perekond ju taipab, et see laps ei ole sinisilmne inglike, kes istub vaikselt diivanil ja pahandusi ei tee, sest need lapsed vajavad tõsist tööd," selgitas Snaith.
Eestis on asendus- või lastekoduteenusel üle tuhande lapse.
Toimetaja: Merili Nael