Opositsioon kevadistungjärgust: valitsus dikteerib riigikogu tööd

Riigikogu (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Reene Leas
16.06.2016 9:18
Rubriik: Eesti

Tänasega tõmbab riigikogu joone alla kevadistungijärgule ja suundub suvepuhkusele. Opositsiooni hinnangul näitas kevadistungijärk, et riigikogus kompromissideks valmis ei olda ning seadusloomet dikteerib valitsus.

Riigikogu keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson toob kevadistungijärgust kokkuvõtet tehes välja, et valitsuse otsustamatuse tõttu on parlamendisaadikute koormus olnud võrreldes varasemaga mõnevõrra väiksem, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Kevadistungjärgul on olnud palju seaduseelnõusid, mida riigikogu on oodanud, kuid valitsus pole omavahel suutnud kokkuleppida, kuid samas kõige mahukam vaidlusi tekitanud haldusreformi piire puudutava eelnõu, mis tekitas ka ööistungi, tuli just valitsusest," rääkis Simson.

Keskerakonna fraktsiooni esimees märkis, et valitsus lubas käesoleva aasta teiseks kvartaliks sisustada haldusreformi rakendusaktidega, kuid senimaani pole neid riigikogu menetlusse esitatud.

Helme: võeti vastu poliitilise võitluse mõttes tähtsaid seadusi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni eesotsas seiseva Martin Helme sõnul võeti vastu rida Eesti elu põhjalikult mõjutavaid seadusi. EKRE hinnangul suunavad need Eesti elu aga valdavalt halvemuse suunas.

"Eelkõige räägin ma haldusreformist aga ka kahe tooli seadus on poliitilise võitluse mõttes väga oluline seadus," täpsustas Helme. Ta tõi esile ka "võitluse" kooseluseaduse rakendusaktide üle, kuid Helme hinnangul pole selles küsimuses midagi muutunud. "Meie oleme rahul selle olukorraga," lisas Helme.

Herkel: kompromissideks ruumi pole

Vabaerakonna fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul näitab kooseluseadusega patiseisu jõudmine seda, et riigikogus ei olda kompromissideks valmis. Herkeli sõnul võib täheldada veel teistki üldisemat arengut, mida illustreeris eriti ilmekalt haldusreformi ümber toimuv.

"Vabariigi valitsus dikteerib meile seadusandlust ja dikteerib sel moel, et ei lasta kaasa rääkida riigikogu opositsioonil ega mitte ka koalitsioonisaadikutel, kes tegid hulgaliselt ettepanekuid," nentis Herkel.

Kui haldusreformi ümber oleks toimunud sisuline diskussioon koos teise lugemise katkestamisega, siis poleks Herkeli väitel ööistungeid tulnud ja seadus oleks saanud iseenesest parem.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus