Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.
Küsimusele, mis on Eesti riigis kehvasti, vastas Kaljulaid, et natuke liiga palju on kurjust ja liiga palju on sildistamist.
"Ja võib-olla ei ole püütud selgitada inimestele seda, et me ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ja ei peagi seda olema. Aga see ei ole ka riigi ülesanne seda tagada. Riigi ülesanne on tagada, et põhilised asjad - haridus, tervishoid, sotsiaalteenused - oleks kättesaadavad kõigile," märkis riigipea.
"Et sa ei peagi nii väga muretsema oma palga pärast. Kahtlemata on aeg-ajalt kurb, kui ei jätku. Aga vähemalt sa tead, et põhivajadused on sinu ja sinu pere jaoks kaetud. Seda peab see riik suutma," lisas ta.
Kaljulaid tuletas meelde, et Eesti on valinud suhteliselt madala maksukoormuse, 35 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
"See on olnud meie pikaaajaline valik. Ka see seab oma piirid sellele, kui palju saab riik ümberjagamisse panustada. Arvan, et tehes teistsuguse valiku, ei oleks me näinud sellist palkade kasvu, nagu me 25 aastat oleme näinud," sõnas president Kaljulaid.
Riigiasutuste kolimist tuleks põhjalikult kaaluda
Valitsuse plaani kohta kolida mitmeid riigiasutusi pealinnast välja, ütles Kaljulaid, et talle tundub see meetmena, mis peaks tasakaalustama tööpuudust piirkondades. Et riigi töökohad on stabiilsed, mitte tingimata kõrgepalgalised, kuid tagades alati teatud kohtades töö.
Riigipea võttis näiteks Viljandi, kus tööpuuduse tase on allapoole seda, mida tavaliselt peetakse täistööhõiveks. "Kas sellises olukorras on mõeldav viia riigiasutused Tallinnast kaugele - ma ei ole päris kindel."
Kaljulaid tõi ka teise näite, kus Pärnumaale võiks kolimiste käigus tulla juurde 400 töökoha. Sealsete ettevõtjatega kohtudes öeldi riigipeale, et probleeme on isegi märksa lihtsamate töökohtade täimisega, kui on vaja riigiasutuste töökohtade täitmiseks.
Presidendi sõnul seab riigiasutuste kolimise plaan surve alla hoopis omavalitsused, kes peavad endale aru andma, et inimestel oleks midagi teha ka pärast tööpäeva lõppemist, sest muidu nad sinna ei jää.
Liberty mõis ei andnuks midagi juurde
Intervjuus peatuti ka presidendi kantselei otsusel loobuda Liberty kompleksi ehitamisest. Kaljulaid tunnistas, et seda võib selgelt pidada ka tema enda otsuseks.
President ütles, et kompleks läinuks maksma rohkem kui 4,4 miljonit eurot ning selle eest saanuks ühe vastuvõturuumi, mis ei ole väga palju suurem kui see, mis on Kadriorus kättesaadav. Teiseks, saanuks president elukoha, mis samamoodi ruutmeetritelt ei ületa korterit, mis on Kadriorus.
"Me ei saa kohta, kus niiöelda koduselt kamina ees võõrustada teiste riikide presidente, võtta neid vastu ja pakkuda ka neile näiteks majutust. Selline osa oli projektis, aga see on maha tõmmatud. See ei ole ka väljakuulutatus riigihankes see. See võimearendus, mis selle raha eest saaks osaks presidendi institutsioonile - ma ei suuda seda näha," põhjendas Kaljulaid.
Kaljulaid ütles, et on näinud lähedalt riigieelarve koostamist ja teinud tulemusauditeid mõne avaliku sektori kulu osas, mistõttu on tal raske kriitiliseks mitte jääda.
Ühtegi uut funktsiooni poleks Liberty mõis presidendi sõnul pakkunud ning Eestis on küllalt paiku, kus teisi riigipäid võõrustada.
"Erasektor pakub täitsa toredaid kaminaesiseid, kus teiste riigipeadega vestelda ja siis minna üles tubadesse ja magada see öö ära," ütles Kaljulaid.
Kuula intervjuud:
Toimetaja: Priit Luts