Uudistepäeva kokkuvõte 29. septembril: Postimees sulgeb venekeelsed paberlehed, London üritab mõjutada EL-i poliitikat ja inimkonna vägivaldsus pärineb meie eellastelt
Siin on valik uudiseid, mis on mõjutanud tänast päeva.
Postimees Grupp sulgeb venekeelsed paberlehed
Postimees Grupp lõpetab alates oktoobrist venekeelsete paberlehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise ning keskendub venekeelsete portaalide arendamisele.
Postimees Grupi juhatuse esimehe Peep Kala sõnul on kõikide Eestis ilmuvate venekeelsete paberlehtede tellimuste arv ja lugejanumbrid olnud viimastel aastatel languses. Samas on tema väitel kasvumärke näidanud venekeelsete veebiväljaannete jälgijate arv.
Kala lisas, et ka reklaamiandjate internetti kolimineon venekeelses meedias olnud väga kiire. Ajalehtede Liidu andmetel oli venekeelse Postimehe tiraaž augustis 6900, Den za Dnjomil 10 700 eksemplari.
Politico: London üritab saada oma ametnikke Malta ja Eesti eesistumist toetama
Väljaande Politico kinnitusel on Suurbritannia teinud diplomaatilisi samme, et Brexiti kõneluste ajal Euroopa Liidu poliitikat mõjutada. Nii üritab London pakkuda oma ametnikke appi Malta ja Eesti eesistumist korraldama.
Olukord, kus teised Euroopa Liidu suuremad liikmesriigid aitavad väiksemaid eesistujamaid, pole iseenesest haruldane, kuid Suurbritannia abi on teinud paljud diplomaadid murelikuks. Nimelt kardetakse, et Suurbritannia üritab oma ametnike saatmisega Brexiti kõnelusi mõjutada.
Varasem eesistumine on Eesti jaoks tõsine väljakutse ning selle ülesande täitmiseks tuleb värvata umbes 1300 inimest. Suurbritannia asus kohe abi pakkuma, mistõttu arutasid septembris Eesti ja Suurbritannia esindajad seda küsimust Brüsselis.
Eesti EL-i eesistumine viib järgmise aasta riigieelarvest 66 miljonit
Eesti on EL-i nõukogu eesistujaks järgmise aasta juulist detsembrini, mille tingis Brexit, mistõttu nihkus eesistumine poole aasta võrra varasemaks. Varasema eelarvelise plaani kohaselt pidanuks 30 miljonit kulutatama järgmisel ja 40 miljonit ülejärgmisel aastal.
Nüüd aga on rahandusministeerium eelarve ringi teinud ja näeb juba järgmise aasta riigieelarves ette 66 miljonit eurot eesistumise läbiviimiseks.
Peamised kulud hõlmavad personaliga seotud kulusid ning ürituste korraldamise kulusid: kõrgetasemelised üritused, visiidid ning ministeeriumide poolt korraldatavad eksperttaseme kohtumised ja konverentsid.
Soome loob probleemsetele varjupaigataotlejatele eraldi keskused
Migratsiooniga tegelevate ministrite töörühm arutas eile, kuidas Soomes asuvate põgenikekeskuste turvalisust parandada. Näiteks on probleemiks erinevad vaimse tervisega seotud probleemid - varjupaigaotsuse ootamine kestab kaua ning viimasel ajal on meedias teatatud mitmetest enesetapukatsetest, vahendas Yle.
Töörühma plaani kohaselt hakataks riskantselt käituvaid varjupaigataotlejaid viima teistest keskustest 1-3 keskusesse, kus on rohkem korravalvureid ja muid vajalikke spetsialiste. Seda, kus nimetatud keskused asuma hakkavad, pole veel otsustatud.
Samas pole tegu kinnipidamisasutustega - igapäevast liikumist ei piirata. Küll aga võib sealsete varjupaigataotlejate suhtes kehtestada kohustusi, mis puudutavad kindlas kohas elamist ja regulaarset ametnikega suhtlemist.
Trumpi varandus kahanes aastaga 800 miljoni dollari võrra
USA presidendikandidaat Donald Trump esitleb end küll erakordselt jõuka mehena, ent ajakirja Forbes andmetel on tema varanduse väärtus viimase aastaga kõvasti kahanenud.
Forbes hindab vabariiklaste kandidaadi varanduse suuruseks 3,7 miljardit dollarit, mida on 2015. aastaga võrreldes 800 miljonit dollarit vähem. Põhjuseks toob ajakiri peamiselt New Yorgi kinnisvaraturu languse.
Bloomberg on Trumpi varanduseks hinnanud kolm miljardit, Fortune aga 3,9 miljardit dollarit. Trump ise on väitnud, et tal on vara rohkem kui kümne miljardi dollari väärtuses. Kriitikud on teda sageli süüdistanud oma varanduse ülehindamises.
Vene minister: USA viimased Süüria-avaldused on terroristide toetamine
Moskva iseloomustab Washingtoni viimaseid Süüria-teemalisi avaldusi kui terrorismi toetamist, ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabkov.
Rjabkov rõhutas seejuures, et "alternatiivi Süüria olukorra lahendamisele viisil, nagu see on kirjas Vene-USA lepetes, endiselt ei ole".
"Seepärast peaks USA valitsus ultimatiivse lähenemise ja meie survestamise katsete asemel keskenduma siiski kuude jooksul väljatöötatud kokkulepete täitmisele," lisas asevälisminister.
Ühendriikide välisministeeriumi esindaja John Kirby ütles kolmapäeval, et USA valitsus kaalub meetmeid, mille vajaduse korral elluviimine toob kaasa USA ja Venemaa Süüria-koostöö lõpu.
Inimene on vägivaldsuse pärinud oma eellastelt
Hispaania teadlased väidavad uuringu põhjal, et inimest ja meie lähimaid ahvidest sugulasi iseloomustav kõrgendatud vägivaldsus pärineb vähemalt osaliselt meie kunagistelt ühistelt esivanematelt.
Hispaania teadlased analüüsisid üle nelja miljoni surmajuhtumi kohta kogutud andmeid. Analüüsist ilmnes, et kõigi tänapäeva inimeste ühistest eellastest sai liigikaaslase käe läbi surma umbes kaks protsenti, mis on primaatide kohta üsna keskmine tulemus.
See aga viitabki, et inimesed on kalduvuse vägivaldsusele eellaastelt pärinud või vähemalt on vägivalla avaldumisel tugev pärilik komponent.
21-aastasele tennisistile määrati eluaegne võistluskeeld
Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisistile Joshua Chettyle määrati kihlveopettuse tõttu eluaegne keeld profitennises. 21-aastane Chetty tunnistas, et pakkus 2015. aasta novembris tema kodumaal toimunud ITF-i turniiril ühele kaasmängijale raha, et ta kehvemini mängiks. Kõnealune mängija aga teavitas sellest tennise puhtuse eest võitlevat organisatsiooni Tennis Integrity Unit (TIU).
TIU teatas, et ei avalda selle mängija nime, kellele Chetty raha pakkus. Juhtumit uuris iseseisev korruptsiooniametnik, kes tegi ettepaneku määrata Chettyle eluaegne keeld profitennises. Keeld algab koheselt ja see tähendab, et mängijal pole lubatud profiturniiridel võistelda ega ka lihtsalt turniire külastada.
Toimetaja: Allan Rajavee, Merit Maarits