Analüütiku sõnul Eestis patsientide vaba liikumine olulist efektiivsuse kasvu ei tooks

Video
Elo Ellermaa
11.09.2016 21:21
Rubriik: Eesti

Kuigi haigekassa eelarve oodatust suurem defitsiit nii sel kui ka järgnevatel aastatel kaetakse reservidest, on selge, et ühel hetkel saavad reservid otsa. Eesti tervishoiu süsteem vajab jätkusuutlikuks toimimiseks raha juurde ja pikemas perspektiivis on vaja läbi viia reforme.

Eesti tervishoiu rahastamist peetakse lihtsaks ja loogiliseks. Kaks kolmandikku haigekassa eelarvest tuleb sotsiaalmaksust, kümnedik tuleb riigieelarvest ning veerand panustavad patsiendid omaosalusena, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

1990. aastate alguses langes Eestis järsult sündivus. Selle mõju jõuab tervishoidu just neil aastail, sest tol ajal sündinud kesine põlvkond siseneb tööturule ning haigekassa eelarve peamise tuluallika, sotsiaalmaksu maksjaid, jääb ühiskonnas aina vähemaks. Samas aga vajab vananev elanikkond veelgi rohkem tervishoiuteenuseid.

"Eesti tervishoiusüsteem on võrdluses enamike teiste riikidega, kes on samast punktist alustanud. Eesti tervishoiu süsteemi on erakordselt hästi juhitud. Me oleme õigel ajal teinud ära õiged otsused," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Nüüd ongi Eesti tervishoid jõudnud järjekordse teelahkmeni. Haigekassa eelarve oodatust suurem miinus on tõstatanud küsimuse, kui jätkusuutlik on praegune tervishoiu rahastamine ja kuidas saada juurde lisaraha. Poliitilisel tasandil on tekkinud selge erinevus koalitsioonipartnerite vahel.

"See on põhimõtteline küsimus ja poliitiline otsus, kas tulevikus hakkavad täiendavate teenuste eest maksma haiged enda taskust või me leiame maksude tõstmise näol või riigieelarve vahendite ümbertõstmise näol mingid muud lahendused, et haiged inimesed ei pea maksma, aga saavad ikkagi teenust," rääkis Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees, perearst Eero Merilind.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles, et kuidas iganes edasi minnakse, solidaarsuse põhimõte peaks säilima.

"Solidaarsus, mis tagab kokkuvõttes vahendite ümberjaotamise tervematelt haigematele ja natuke meie süsteemi puhul ka rikkamatelt vaesematele. See annab suhteliselt hea tulemuse mitte ainult moraalses kategoorias, vaid ka tõhususe mõttes," selgitas Ross.

Täna kaetaksegi ka pensionäride ja laste ravi solidaarselt rahaga, mille panustavad sotsiaalmaksu näol haigekassa eelarvesse töölkäijaid. Tervise- ja tööminister Ossinovski on välja pakkunud, et edaspidi võiks laste ja pensionäride ravikindluse eest maksta riigieelarvest.

"Siis tekib küsimus, et kust me selle raha võtame, kas me oleme selleks valmis tõstma mingisuguseid makse või me vähendame avaliku sektori kulutusi mujal valdkonnas. Rahvusvahelised eksperdid on ikkagi soovitanud vaadata niisuguste maksude poole, mis rikuksid võimalikult vähe inimeste töötamise stiimulit, seega me räägime kas varanduse maksudest, olgu see siis maamaks või kinnisvaramaks, automaks. Räägitakse pahede maksustamisest," selgitas Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk.

Valitsuskoalitsiooni teised partnerid - Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) eesotsas rahandusminister Sven Sesteriga ei kipu aga eelarvest tervishoidu raha juurde andma. Nemad pakuvad ühe lahendusena välja patsientide vaba liikumise.

Praegu on nii, et patsiendid saavad tasuta ravi 19 haiglavõrku kuuluvas haiglas ning veel teatud erahaiglates, kellega haigekassa on lepingu sõlminud. Patsientide vaba liikumine tähendaks aga seda, et haigekassa raha liiguks kaasa inimesega ja nii saaks ta tasuta ravi ka neis haiglates, kellel ei ole haigekassaga lepingut.

Patsientide vaba liikumise pooldajad ütlevad, et lisaks sellele, et inimesel oleks suurem valikuvabadus, tekiks haiglatel ka suurem konkurents patsientide pärast ja see tooks kaasa kulude alanemise ja efektiivsuse tõusu. Andres Võrk tõi positiivse näite Hollandist, kus omavahel konkureerivad 90 haiglat ning seal on tõesti tervishoiu efektiivsus tõusnud. Kuid Eestis on mastaabid teised.

"Eesti, olles nii väike, hõredalt asustatud, on väga raske loota, et siin haiglate omavaheline konkureerimine või teenuste ostmine või kui raha liiguks patsiendiga kaasa, võiks oluliselt kaasa tuua efektiivsuse tõusu," rääkis Võrk.

Ka arstide kogukond on patsientide vaba liikumise peale mõelnud ja pakkunud välja sellise lahenduse, et kui inimene ei soovi eriarsti aega kuid oodata, siis ta maksab esialgu erahaiglas ise ning talle makstakse see raha hiljem tagasi.

"Kui ta tahab kohe raha tagasi saada, siis ta saaks näiteks 10 protsenti rahast, kui ta ootab pool ajast, siis ta saab 50 protsenti ja kui ta ootab seda aega, mis ta nagunii oleks pidanud saama, siis ta saab 100 protsenti tagasi. Selle vastuargumendid on, et vaesemal elanikkonnal ei ole kohe seda raha, mida maksta ja see tekitab ebavõrdsust," selgitas Merilind.

Tervishoiu rahastamist peab reformima, selles on veendunud kõik poliitilised jõud, milline tee aga valitakse, sõltub läbirääkimistest valitsuslaua taga.

"Selle peale ilmselt valitsuses öeldakse teile, et kust see raha tuleb, kelle potist me selle ära võtame? Järgmise ja ülejärgmise aasta eelarve kokkupanemine on ääretult pingeline sellepärast, et kõikidel ministeeriumitel on oma, täiesti õigustatud vajadused ja seal leida suuri summasid ei ole realistlik. Sellest me saame kõik aru. Seepärast ma räägin, et teeks nüüd need otsused ära, mis jõustuvad 3-4 aasta pärast," ütles Ossinovski.

Raha juurde toomise kõrval räägitakse palju ka sellest, et kogu süsteemi peab efektiivsemaks muutma. Maailmapanga uuringu kohaselt kasutatakse meil liiga palju haiglaravi, käiakse liiga palju eriarstide juures ning nõrgaks jääb hooldusravi, mistõttu satuvad inimesed ikka ja jälle tagasi ravile.

Samas ütleb Ossinovski, et esmaarstiabi tugevdamise ning haiglaravi vähendamise kaudu muudetakse süsteemi aina efektiivsemaks, kuid muudatused võtavad aega.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Aasta arhitektuuripreemiad 2016
Täna 21:35

Tutvustame valikut 2016. aastal Eesti arhitektuuripreemiatele kandideerinud objektide paremikust ning annab ülevaate autorite mõtetest ja teekonnast, mille tulemusena sünnib kõrgetasemeline looming. Režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Eestlased, soomlased ja alkohol
Täna 14:05

Räägime Eesti-Soome suhetest ning alkohoolsete jookide rollist hõimurahvaste omavahelise läbikäimise soodustaja - ja vahel ka mürgitajana.
Stuudios on ettevõtja Pekka Linnainen, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
Kuula 9. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!