46 päeva Varssavi tippkohtumiseni: olukord NATO-s on ärev ja Varssavis pinged ei vaibu

NATO peakontor Brüsselis. (Foto: Yves Herman/Reuters/Scanpix)
23.05.2016 11:00
Rubriik: Eesti

Riigikogus toimus avalik arutelu "Eesti ootused NATO tippkohtumiseks", kus Eesti julgeolekueksperdid nentisid, et eelseisev suvi tuleb pingeline, sest Varssavi tippkohtumisel langetatakse otsuseid, mis küll kasvatavad Baltimaade regioonis turvalisust, kuid NATO naasmine külma sõja paradigma juurde võib tõenäoliselt pingestada Venemaa ja allianssi suhteid.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) juhataja Jüri Luik nentis, et kuigi lähenemas on suvehooaeg ehk periood mil oodatakse sündmuste vaibumist, tuleb tänavune suvi siiski pingeline. "Pinge Euroopa julgeolekumaastikul on täiesti tuntav ja suveperioodi jääb ka hulk sündmusi, mis ajutiselt suurendavad pinget, kuid millel on pikas perspektiivis rahustav mõju, nii ka Varssavi tippkohtumisega," rääkis Luik.

RKK juhi sõnul ootab NATO-t ees märkimisväärne paradigma muutus, kuna allianss on naasmas külma sõja aegse lähenemise juurde. "See on kindel ja ühene vastuseis nõukogude totalitarismile, mis viis selle lagunemisele, täna seisame vastu Venemaa agressioonile ja on loomulik, et NATO kasutab samu meetodeid, kuigi mitte külma sõja aegseid meetodeid kopeerides," selgitas Luik.

Luik: Trump on prognoosimatu suurus

Kuigi Varssavi tippkohtumiselt on oodata NATO väekontingendi suurendamist allianssi idatiival, siis Luige hinnangul on USA presidendivalimistel Donald Trumpi saatev edu murettekitav areng ja potentsiaalne ebastabiilsuse allikas.

"Pinge Euroopa julgeolekumaastikul on täiesti tuntav ja suveperioodi jääb ka hulk sündmusi, mis ajutiselt suurendavad pinget, kuid millel on pikas perspektiivis rahustav mõju, nii ka Varssavi tippkohtumisega," rääkis Luik.

"Trumpi on teinud NATO-suunal kuude kaupa kõlavaid avaldusi, mis on tekitanud ekspertide vaidluse, kas see, mida ta räägib, ongi see, mida ta mõtleb, või Valgesse Majja jõudes muutub tema poliitika igavaks," rääkis Luik.

RKK juhi sõnul puudub vastuoluliste seisukohtadega silmapaistnud USA suurettevõtjal välispoliitiline minevik, mistõttu pole võimalik prognoosida tema otsuseid. Samuti puuduvad Luige väitel Trumpil välispoliitika alased nõunikud.

Jonatan Vseviov: ei tasu unustada, et NATO on tuuma-allianss

Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov nentis samuti, et ajad on ärevad ja mitte ainult alliansis. "NATO tippkohtumine tuleb oluline, meie jaoks ilmselt olulisim pärast 2002. aastat kui meid otsustati NATO-sse võtta. Ettevalmistav töö selleks käinud Eestis juba aastate kaupa," kinnitas Vseviov.

Tema sõnul on Eesti kaitseplaneerimine alati lähtunud sellest, et Venemaa võib kasutada sõjalist jõudu oma agressiivse poliitika realiseerimiseks. "Heidutus- ja kaitsehoiak siin regioonis ei saa olla lihtsalt deklaratsioon, peab baseeruma millelgi reaalsel ja demonstreerima, et kollektiivkaitse käivitub päevast null edukalt ja ülekaaluka jõuga," toonitas kantsler Vseviov.

"NATO-l puudub soov kujundada ümber piire maailmas, kuid liitlaste hoiak on kindlameelne ning kaitsev," kinnitas Vseviov.

Seejuures märkis kantsler, et tegemist ei ole agressiivse hoiaku, vaid kaitsega. "NATO-l puudub soov kujundada ümber piire maailmas, kuid liitlaste hoiak on kindlameelne ning kaitsev," kinnitas Vseviov. Ühtlasi meenutas kaitseplaneeringute eest vastutav asekantsler, et NATO ülim tagatis on tuumarelv ja fakt on see, et NATO on tuumaallianss.

"Seda ei tasu ära unustada ajal, mil maailmas on riike, kes toovad tuumaelemendid esile," sõnas Vseviov.

Kyllike Sillaste Elling: NATO ja EL peavad

Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsleri Kyllike Sillaste Elling ütles, et Varssavi tippkohtumise narratiiv tuleb laiem, kui ainult Venemaa ja idaoht, kuigi Eesti jaoks on antud probleemistik peamine prioriteet.

"NATO lõunasuunal on veel muud ohud nagu nõrgad riigid ja valitsused, ekstremism, migratsioonikriis," märkis Elliste. Samuti märkis välisministeeriumi asekantsler, et idaohu küsimuses on paljude NATO liikmete jaoks oluline dialoog Moskvaga.

"Venemaaga peab rääkima, kuid tugevalt positsioonilt ja seda ei saa teha enne kui NATO enda heidutuspool on paigas," selgitas Elling.

"Venemaaga peab rääkima, kuid tugevalt positsioonilt ja seda ei saa teha enne kui NATO enda heidutuspool on paigas," selgitas Elling. Tema sõnul on oluline, et NATO võtaks vastu ühisdeklaratsiooni Euroopa Liiduga, millega kaks ühendust suurendaksid omavahelist koostööd.

"See on meie jaoks oluline, kuna meie lähedased naabris Rootsi ja Soome on EL-is, aga mitte NATO-s," sõnas asekantsler. Ta lisas, et Varssavi kohtumise kõige olulisem tulem on ühtsuse rõhutamine. "On asju, mida Venemaa teeb, aga on ka asju, mida meie saame teha, ning tähtsaim neist on ühtsuse säilitamine," toonitas asekantsler Elling.

Vaata arutelu järgi siit!

 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus