Liia Hänni end presidendiks kandideerimas ei näe

Video
26.09.2016 21:38
Rubriik: Eesti

Põhiseaduse assamblee liige ja endine riigikogu liige Liia Hänni peab presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus kahetsusväärseks ning loodab, et uuel ringil riigikogus suudetakse riigipea ära valida juba esimeses voorus. Ise ta aga presidendiks kandideerida ei soovi, ehkki ka tema nimega on spekuleeritud.

Üks põhiseaduse autoreid Liia Hänni nõustub nendega, kes peavad valimiskogus presidendivalimiste nurjumist demokraatia kaotuseks ning leiab, et põhiseaduse mõttega toimunu päriselt kooskõlas polnud.

"Põhiseaduses valimiskogu oli ette nähtud kui varuvõimalus selleks jaoks, kui riigikogu ei suuda presidenti valida. See, et ka valimiskogu äpardus, ei olnud päris ootamatu võimalus - ka varem on olnud hääled tasavägised ja tühje sedeleid on pandud -, aga et ta nii raskelt teoks tehakse, oli muidugi ebameeldiv üllatus," kommenteeris Hänni "Aktuaalse kaamera" stuudios.

"Kui inimesel ei olnud kandidaati, kelle poolt hääletada, oleks võinud hääletamisest ka kõrvale jääda, aga praegu juhtus demokraatias see kahetsusväärne juhtum, kus vähemus blokeeris enamuse otsustamise, ja sellest oli loomulikult kahju," tõdes Hänni

Hänni möönis, et tekkinud olukorda, kus president jääbki valimata, ei nähtud ette. "Valimiskogu olukorra määras see, et inimesed emotsionaalselt pettununa otsustasid valimiskogu tühja lasta. See ei ole kindlasti riigimehelik käitumine," heitis Hänni ette.

Ta ise loodab, et tagasi riigikokku jõudnuna suudetakse president esimeses voorus ära valida. Ehkki uue katseni on jäänud vähem kui nädal ning kõik fraktsioonid töötavad ühise sobiva kandidaadi leidmise nimel, ei pea ta kompromissina leitavat inimest kuidagi tagatoakandidaadiks. Seda, et teised kandidaadid said viis kuud rahva ees end tutvustada, nimetab ta presidendi otsevalimise kampaaniaks, mis tekitab praeguse olukorraga paradoksi, kuivõrd põhiseaduse järgi ongi ette nähtud väga lühike kandidaatide esitamise tähtaeg.

"See, kuidas asjad tegelikult kulgevad, ei ole omavahel kooskõlas. Seda olukorda tulebki väga põhjalikult kaaluda. Arvamus, et me iga hinna eest minema kaudse valimise teed, pole minu meelest realistlik käik," viitas Hänni võimalusele minna tulevikus presidendi otsevalimise teed.

Praegu otsitavat kompromisskandidaati ta aga tagatoapresidendiks nimetama ei soostu, kuivõrd parlamendil ongi põhiseaduse järgi ülesanne leppida ühes inimeses kokku.

Ehkki ka Liia Hänni nimi on uue ringi ideekorjes läbi käinud, ta ise end selles nimekirjas ei näe.

"Minu nime võib rahuliku südamega sealt maha tõmmata. Minu poliitikutepõlvkonnal on aeg öelda, et tegime omal ajal, mida vaja oli, ja teatepulk üle anda," taandus Hänni võimalikust ettepanekust.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!