Tsahkna: IRL otsib endale oma presidendikandidaadi
Tänasel IRLi volikogul teatas erakonna esimees Margus Tsahkna, et Reformierakonna presidendikandidaate erakond toetama ei rutta. Pigem otsib IRL endale oma kandidaati. Erakonna madalaid reitingunumbreid põhjendades sõnas Tsahkna, et praegu tõusevad populistide reitingud, ning IRL-i toetajaskond väheneb, kuna erakond keskendub tööle.
Erakonna piirkondlikest juhatustest koosnev IRL-i volikogu kogunes täna Tartusse endale esimeest valima. Juhi valimine läks ilma suuremate üllatusteta ning oma senisel kohal jätkab endine põllumajandusminister Helir Valdor Seeder, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Hoopis enam pakkusid tänasel koosolekul kõneainet erakonna madalad reitingunumbrid. Ehkki IRL-i juhtpoliitikute sõnum on, et küsitlustulemused on praegu ebaolulised, kulus just selle sõnumi edasiandmisele oluline osa erakonna esimehe Margus Tsahkna tänasest kõnest.
Tsahkna sõnum erakonna 6-7protsendilist reitingut kommenteerides on, et kogu Euroopas tõusevad reitingud populistlikel parteidel, kelle sekka IRL tema sõnul ei kuulu.
"On populismi aeg, see on selge. Ja Isamaa ja Res Publica Liit populismiga kaasa ei lähe. Ja seetõttu ei ole me valusates teemades nii väga pildis, aga tööd oleme me kõvasti teinud," kõneles Tsahkna.
Nii keskenduski ta oma ettekandes koalitsioonilepingule ning seal lubatud punktide täitmisele. Tsahkna tõi suuremate töövõitudena välja elatisraha fondi ja haldusreformi eelnõu riigikokku viimise. Samuti erakonna konservatiivse rändepoliitika. Sama meelt on tema erakonnakaaslane, keskkonnaminister Marko Pomerants.
"Riigikogu valimistest on möödas üks aasta. Valimislubadused, mis rahvale said lubatud, on suuremal määral täidetud. Ilmselt on informatsiooni meie ühiskonnas nii palju ja lihtsalt käratsemine toimib paremini kui mõistliku jutu kuulamine. Kui täna poleks pagulastemaatikat, siis EKRE inimesed oleks õnnetud. Neil poleks siis endaga mitte midagi peale hakata," rääkis Pomerants.
Tsahkna tõdes, et tulevikku vaadates loodetakse toetajaid tagasi võita pigem Vabaerakonnalt, mitte aga Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt (EKRE).
Tänasel koosolekul tõusid teemaks ka sügisesed presidendivalimised. Tsahkna sõnul IRL Reformierakonnas esile tõusnud kandidaatide, Siim Kallase ja Marina Kaljuranna selja taha ei rutta. Seda enam, et valijameeste kogus on jäme ots just IRL-i käes.
"Suure tõenäosusega ei valita presidenti parlamendis ja presidendi valimine läheb valijameeste kogusse. IRL-il on valijameestekogus väga suur esindatus. Igal juhul on selge see, et sellist positiivset rahvast ühendavat presidenti järgmiseks viieks aastaks ilma IRL-i toetuseta ei ole võimalik valida," rääkis Tsahkna.
Tsahkna sõnul võib Reformierakonnas juba varakult alanud debatis näha erakonna soovi rõhuda oma vastandumisele Keskerakonnaga, et läbi selle koguda enda kandidaadi selja taha ka IRL-i, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vabaerakonna hääled.
"Kui kommenteerida Siim Kallase kandidatuuri üles seadmist, siis ma arvan, et tegemist on Reformierakonna sisese initsatiivivõtmise ja võitlusega. Meie eesmärk on ikkagi otsida Eestile presidenti ning teha koostööd erinevate jõududega," sõnas Tsahkna.
Marko Pomerantsi hinnangul on IRL-il oma presidendikandidaadi väljakäimiseks veel palju aega. Kuid mõtlema peab sellele juba varem.
"Igasugused kandidaadid ujuvad välja ja see nagu alati on viinud õigeks päevaks nende inimeste pildist väljalangemiseni. Pole üldse mingisugune läbiräägitud koht, aga mina arvan seda, et Jüri Luik on väga väärikas inimene olemaks Eesti president," kommenteeris Pomerants.
Tsahkna: Eesti suurim väljakutse on majanduse käimatõmbamine
Tsahkna ütles erakonna volikogul, et IRL on aasta jooksul suutnud teoks teha oma peamised valimislubadused ja nüüd peab saama põhieesmargiks majanduse käimatõmbamine.
"Isamaa 2.0 eesmärgiks on, et Eesti rahvusriik kasvaks suuremaks nii inimeste arvu kui ka majanduse poolest. Oleme oma sõna pidanud ning aasta jooksul valitsuses teoks teinud kõik oma suurimad valimislubadused – haldusreformi, lasterikaste perede poliitika, elatisabi fondi, tulumaksutagastuse madalamat palka saavatele inimestele ning suutnud reageerida ka Euroopa põgenikekriisi rahvusriigi huve kaitsva põgenikepoliitika seadustamisel," ütles ta.
Tsahkna rõhutas, et Eesti majanduse potentsiaal ei ole avanenud ning nüüd tuleb poliitiline tähelepanu suunata just majanduse käimatõmbamisele. "IMFi ja Eesti Panga analüüsid näitavad, et meie majanduse kasvupotentsiaal on 4 protsenti aastas. Seda me saavutanud ei ole, järelikult on vaja muuta majanduspoliitikat," ütles ta.
"Me ei kavatse valitsuses pärast valimislubaduste elluviimist tegeleda peenhäälestusega, vaid rakendada on vaja majandust elavdavad reformid," lisas ta.
Tema sõnul on koos ettevõtkusorganisatsioonidega koostatud "Konkurentsivõime 2.0" tegevuskava, mis tuleb nüüd ellu viia. "Ei ole poliitikute asi ettevõtjatele õpetada, kuidas nende arengutingimusi paremaks muuta. Tuleb nende ettepanekud ellu viia alates bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamisest kuni maksupoliitikani välja," ütles Tsahkna.
Toimetaja: Merili Nael