Kommunismiohvrid taunivad Okupatsioonide muuseumi uut nime (3)

Video
Maria-Ann Rohemäe
27.03.2016 18:41
Rubriik: Eesti

Okupatsioonide muuseumi kavandatav nime-muutus Vabamuks ärritab Eesti Memento Liitu, kelle hinnagul ei ole nendega muuseumi nime osas piisavalt läbi räägitud. Liidu hinnagul tuleks seetõttu anda muuseum riigi kätesse ning muuta selle nõukogu koosseisu.

Kommunistliku okupatsioonivõimu repressioonide all kannatanute mittetulundusühinguid ja seltsinguid ühendav Eesti Memento Liit teeb esmaspäeval Okupatsioonide muuseumi nimemuutmisega seoses pöördumise. Liidu hinnagul on Vabamu liiga abstraktne nimi ning esialgu võiks muuseum jääda ikkagi Okupatsioonide muuseumiks.

"Kui nad nii väga tahavad muuta, siis see muudatus võiks olla meiega ka kooskõlastatud ja selleks nimetuseks me pakume selles pöördumises Kommunismi kuritegude muuseumiks nimetada seda," pakkus Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Kirjandusteadlase Rein Veidemanni hinnagul kitsendaks memento liidu väljapakutud nimi muuseumi ekspositsiooni, sest okupatsioonide all peetakse silmas ka Saksa okupatsiooni, mis jättis eestlastele samuti oma jälje.

"Minu ettepanek on lihtne ja ma imestan, et selle peale ei ole tuldud, et see ikkagi jääb okupatsioonide muuseum ja lisandub vastupanu - siis Okupatsioonide ja vastupanu muuseum ja kõlab ka inglise keeles hästi - resistance (vastupanu - toim.)," pakkus kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Veidemanni sõnul on Okupatsioonide muuseumi laienemise mõte tihedalt seotud vastupanuliikumisega, mis viis ühtlasi lõpuks vabaduseni. Memento liit mainib pöördumises samuti, et muuseum jutustab eestlaste vastupanuvõitluse lugu ning muuseumi nõukogu ei tohiks nimemuutmisel eirata rahva arvamust. Liidu hinnagul tuleks Okupatsioonide muuseum seetõttu anda riigi kätesse ning seejärel võiks uuendada ka muuseumi nõukogu koosseisu.

"See on justkui mittetuttavad isikud meile. Ma ütleks isegi, et rohkem ärimehed, need on sponsorid. No, ei hakka lahkama, ma ei ole isiklikult tuttav selle täie nõukogu koosseisuga," heitis Õispuu ette.

"Riik on toetanud muuseumit tegevustoetusega, aga see on olnud väga väike osa sellest, mis sellesse muuseumisse on tulnud eraraha. Ma ei pea otstarbekaks, et riik peaks ise leidma need mitu täiendavat miljonit, et minna seda muuseumit n-ö välja ostma ja miks peaks üldse eraomanik sellistesse läbirääkimistesse astuma," imestas kultuuriminister Indrek Saar.

Vabamu nimi soovitakse Okupatsioonide muuseumile anda 2018. aastal pärast laiendust ning siis peaks muuseum kõnelema okupatsioonide kõrval ka vabadusest.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus