Laar: Narvale selja pööramine oli viga
Mart Laar, kes oli peaministriks ka Narva 1993. aasta ärevate sündmuste ajal, leiab, et pärast tollase olukorra lahendamist pööras Eesti riik Narvale selja ja see oli tema arvates viga.
Pisut enam kui paarkümmend aastat tagasi oli tõsiselt kaalul, kas Narva jääb Eesti riigi osaks või ootab seda Abhaasia või Transnistria saatus. Nutikate käikudega õnnestus toonasel valitsusel autonoomiareferendum läbi kukutada, kuid seejärel keeras Eesti riik Narvale selja, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Tagantjärele vaadates oli taasiseseisvunud Eesti kõige tõsisem väljakutse, mil iseseisvus oli tõesti vaekausil, konflikt välismaalaste seaduste pärast ehk Narva kriis 1993. aastal. Venemaal jätkus neid, kellele oli Nõukogude Liidu lagunemine tõeline katastroof, kirjutab Laar oma värskes mälestusteraamatus "Pööre", mis räägib aastatel 1992-1994 võimul olnud Isamaa valitsuse ees seisnud keerulistest ülesannetest ning riigi idast läände pööramisest.
Kohalike seas populaarsetele liidritele vastukaaluks vajas Laar kohapeale oma meest. Ja nagu Laar kirjutab, leidiski ta selleks sobiliku "parajalt hullu" Indrek Tarandi, kellest sai Eesti valitsuse eriesindaja Narvas. Tarandil oli oluline roll selles, et 1993. aasta suvel kukkus läbi Narvas ja Sillamäel toimunud referendum autonoomia küsimuses.
Lõppkokkuvõttes tunnistas ka riigikohus 1993. aasta suve lõpus Narva ja Sillamäe referendumi tulemused tühisteks. Territooriumid suudeti küll Eestile säilitada, kuid seejärel juhtus hoopis midagi muud. Mart Laar ütleb oma raamatus välja kurva tõdemuse: pärast referendumit keeras Eesti riik Narvale selja ja Narva vastas samaga. Ta tunnistab, et see oli viga ja et olukord võiks praegugi parem olla.
"No ütleme, ta võiks olla rohkem näoga. Kuigi Narvas on olnud ja on praegu mõned tublid inimesed nagu Katri Raik, kes on väga palju teinud ja Narva on ka pöördunud tänu sellele kõvasti. Aga seda tuleks kõvasti edasi teha ja rohkem teha," nentis Laar.
Raik: Narva vajab kergliiklusteid ja töökohti
Vahelduva eduga 16 aastat Narvaga seotud Katri Raik ütles, et kuigi riigi ja Narva suhted on aastatega tasapisi toimunud, tekkis seljapööramisest suurim kahju selle näol, et Narvast kujunes "omaette riik". Ehk kui tullakse Venemaalt, tullakse mitte Eestisse, vaid Narva. Ja Narvast Eestisse minnes võetakse ette tee kui teise riiki.
"Narvast jäi selle seljapööramise tulemusena selline eestlaste jaoks võõras koht. Ja ka Venemaa venelastele pole ju Narva ka oma," märkis Raik.
Raik tunnistab, et omal ajal oli vastandumine Narva võimuliidritele ka kasulik, sest nad said öelda, et näete, erinevalt riigist meie hoolime teist.
"Me oleme seda palju Narvas arutanud ja minu esimene vastus tundub ehk kummaline. Minu arvates Narva vajab üht spaad ja kergliiklusteed. Õige vastus peaks olema, et Narva vajab paremaid töökohti. Et oleks põhjus jääda nädalavahetuseks Narva, et ei oleks põhjus Narvast ära sõita, ka nendel vähestel eestlastel, kes Narvas töötavad. Või kergliiklustee Narva-Jõesuu suunas oleks üks väga inimlik lahendus, et oleks võimalik Narvas tegeleda spordiga, nagu see on Türis, Pärnus ja mujal," vastas Raik küsimusele, kuidas riiki ja Narvat taas teineteisele lähendada.
Suurimat muret näeb Katri Raik Narvas ja Ida-Virumaal aga selles, et õpilaste eesti keeles õppimise motivatsioon on väga madal ja seetõttu ka õpetamise motivatsioon madal. Ja noored mõtlevad, et kui kodust minema peab, siis mitte nn naaberriiki Eestisse, vaid juba kaugemale. Loodab Raik sellele, et kui õnnestub tasapisi muuta narvalaste inforuumi, siis muutub ehk ka suhtumine Eestisse.
Toimetaja: Laur Viirand