Päästeamet kustutab iga päev Stroomi rannas mitu grillijääki

7.06.2016 12:20
Rubriik: Eesti

Vaid kaks protsenti tulekahjudest on loodustekkelised, enamik põlenguid tekib inimeste hooletust käitumisest. Lisaks metsatulekahjudele, mis võivad tekkida lahtisest lõkkest või masina sumbutist heiskunud sädemest, jäetakse tihti ranna-alal grillides söed kustutamata, kirjeldas Ramon Ruotsi päästeametist.

"Loen rahvale sõnad peale: kui teete lõket, peab olema veeämber kõrval. Ja kui on grilltud, kustutage, palun, söed," manitses päästeameti põhja-päästekeskuse vanem, operatiivkorrapidaja Ramon Ruotsi Vikerraadio hommikuprogrammis suvitajaid.

Tema sõnul saab päästeamet iga päev Stroomi randa vähemalt kolm kuni neli väljakutset, et kustutada rannale jäetud grilliasemeid. "Inimesed teevad grilli ära ja jalutavad minema ning jätavad grilli tossama," lausus Ruotsi.

See aasta paistab silma keskmisest kuivemana, seega on olnud ka enam metsa-, maastiku- ja kulupõlenguid. "Paljuski võib öelda, et tulekahjud tulevad meie enda hooletusest," nentis Ruotsi. Praegu küll metsas palju inimesi ei liigu, suurem probleem on juulis ja augustis, kui seenelised ja marjulised kipuvad metsa lõket tegema.

Ruotsi sõnul on üsna lihtne aru saada, kui metsas on liigutud masinatega ja tulekahju on saanud alguse mootorsõidukist tulnud tulesädemest. Tulekolle on neil juhtudel piirkonnas, kuhu inimene jala liikudes niisama ei satu.

Sarnaselt tunnevad päästjad lihtsasti ära olukorrad, kus kalamees on otsustanud maad mööda raskesti ligipääsetava järve kaldale laagrisse jääda ja seal lõkke teinud ning hiljem selle korralikult kustutamata jätnud.

Mõlemil eelkirjeldatud juhul on päästjatel tulekahju ohjamine ja kustutamine väga raske, sest enamasti ei pääse nendele kohtadele päästemasinatega ligi ja voolikuid tuleb vedada paika ajakulukal jalgsi.

"Metsas on [kustutustööde tegemine] kõige rohkem käsitöö," võrdles Ruotsi metsapõlenguid hoonepõlengutega. Metsatulekahjusid võiks võrrelda näiteks maratoni jooksmisega. Suuremate põlengute puhul on masinad metsas kümmekond päeva.

Kuidas töötab päästemeeskond metsatulekahju korral? Ramon Rootsi selgitab. 
Esimese meeskonna vanema ülesanne on teha põlengualale luure, et teada saada, kui pikk on tulejoon. Selleks kasutatakse kas vabatahtlike drooni või ATV-d, vajadusel kaardistatakse tulejoon jalgsipatrulli tehes.
Suureks abiks on PPA kopterilt tehtud fotod, millelt on võimalik näha, kus on tulekolle, kuhu poole tuli liigub ja kui lai on tulejoon.
Pärast seda algab kaartidel planeerimine. Tulekahju piiratakse sisse. See tähendab, et vaadatakse, kuhu saab vedada voolikuliinid, kust on võimalik tulele vastu minna.
Esmalt kustutatakse tuleleviku ääred. Ärapõlenud alale veetakse hiljem voolikuliinid.
Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!