Riigikohus ei võtnud kaebust Kenderile määratud vaimse tervise ekspertiisile arutusele

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
3.10.2016 14:25
Rubriik: Eesti

Riigikohus ei võtnud esmaspäevbal arutusele advokaadi kaebust määrusele, millega õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises süüdistatavale kirjanikule Kaur Kenderile määrati psühhiaatriline ekspertiis.

Vandeadvokaat Paul Keres polnud rahul Tallinna ringkonnakohtuga, mis jättis tema kaebuse Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramise kohta läbi vaatamata ning pöördus riigikohtusse.

Riigikohus otsustas esmaspäeval vandeadvokaadi määruskaebust mitte arutada.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt pole ekspertiisimäärus vaidlustatav, kuid Keres leiab, et seda keelav säte on põhiseadusega vastuolus.

"Kohtuarstliku ekspertiisi määruse vaidlustamise võimatus rikub põhiseaduse paragrahvis 26 sätestatud eraelu puutumatuse põhimõtet," märkis Keres kaebuses.

Kaitsja tahab riigikohtult ringkonnakohtu 17. augusti määruse tühistamist ning tema määruskaebuse arutusele võtmise uut otsustamist ringkonnakohtus.

Augusti keskel jättis ringkonnakohus Kerese määruskaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et ekspertiisimäärus pole vaidlustatav.

Kerese sõnul tuli ringkonnakohtul määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel anda adekvaatne vastus küsimusele, kas isiku allutamist kohtuarstlikule ekspertiisile saab pidada menetlusökonoomia huvides lubatavaks ka siis, kui ekspertiisi määramise faktilised alused puuduvad, sellele ei ole eelnenud kohtulikku kaalumist ja tegemist on suvaotsusega selle mõiste halvas tähenduses.

"Kaitsja on seisukohal, et vastus sellele küsimusele saab demokraatlikus õigusriigis olla üksnes ühemõtteline "ei"," kinnitas Keres.

Kerese sõnul on ka selge, et kohtuarstliku ekspertiisi raames avatakse uuritava isiku eraelu ning delikaatsed isikuandmed tema tahte vastaselt ulatuslikult kolmandatele isikutele.

"Samuti ei ole üheastmeline kohtulik kontroll põhiseaduse paragrahvis 26 sätestatud põhiõiguste kaitseks ilmselgelt piisav. Kui kohus ekspertiisi määramisel ja delikaatsete isikuandmete "avamisel" rikub oluliselt menetlusnorme, siis ilmselgelt see "garantii" põhiõiguste kaitset ei taga," leidis advokaat.

Keres tõdes, et kui kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega antud ekspertiisimäärus edasisele kohtulikule kontrollile enam ei allu, sekkutakse inimese eraellu õigusvastaselt ning inimesel puudub võimalus seda rikkumist kõrvaldada.

Kohus määras Kenderile ekspertiisi

Harju maakohus määras Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, milles otsitakse muuhulgas vastust küsimustele, kas ta vajab psühhiaatrilist ravi ning kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust.

Psühhiaatrilist ekspertiisi taotles Kenderile Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel, kelle hinnangul ilmnesid kohtuistungil uued asjaolud, kui Kender tunnistas, et tal esinevad raevuhood.

Kohus tegi ekspertiisi ülesandeks psühhiaater Katrin Einole ja psühholoog Tiina Kompusele.

Kohtumääruse järgi peavad eksperdid uurima, milline oli Kenderi psüühiline seisund kuriteo toimepanemise ajal, kas ta oli võimeline mõistma talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal teo olemust ja seda juhtima, samuti seda, kas tal esineb psüühikahäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning kas tal esineb isiksusehäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

Eksperdid selgitavad ka, kas Kenderil esineb kognitiivseid defitsiite, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, samuti seda, kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust ning kas ta vajab psühhiaatrilist ravi.

Süüdistus

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kaur Kenderit tema kirjutatud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises.

Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel nihilist.fm Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja Untitled 12.

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.

Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et kriminaalmenetlust alustati laekunud kuriteoteate peale, kuna igasuguse alaealisi pornograafilises situatsioonis kujutava teose – seal hulgas ka kirjalikus vormis – tootmine on seadusega keelatud.

"Selle, kas Kaur Kenderi konkreetne tegu kvalifitseerub lapspornograafia tootmise alla või mitte, peab otsustama kohus,“ ütles Pähkel.

Mai alguses alanud protsessil Kender end lapsporno valmistamises süüdi ei tunnistanud.

Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus