India laevakaitsjate pered: ministeerium ja India suursaadik Soomes ei tea täpselt asjade kulgu
Indias viibivate eestlastest laevakaitsjate pered on nördinud nii India suursaadiku Eestis ja Soomes öeldud väidete kui ka välisministeeriumi viimase aja vähese aktiivsuse osas. Pidevalt muutuvates oludes ei jõua ametkonnad end ega peresid kursis hoida ning samuti ei ole kõik meeste põhiõigused kaitstud, kuigi diplomaatilisel tasandil on justkui kõikvõimalik tehtud.
Eelmisel nädalal, kui 14 laevakaitsja kinnipidamisest Indias möödus kaks aastat, selgitas välisministeeriumi pressiesindaja, et kohtuprotsess jätkub. Istungitel annavad ütlusi esialgu süüdistajapoolsed tunnistajad. Millal järg laevakaitsjateni jõuab, ei ole teada. India Ülemkohtu otsuse kohaselt peaks kohtuprotsess lõppema hiljemalt jaanuari keskel. Istungitel on nõutud laevakaitsjate kohalolekut.
Maret Veikat on laevakaitsja Lauri Aderi ema. Ta on varemgi Eesti meedias sõna võtnud ning põhjendab nüüdki avalikku infovahetust sellega, et protsess on keerukas ja on mõistetav, et ei riigil ega peredel ole kogemust erakordse probleemiga tegelda.
Küll aga teeb teda murelikuks see, kuivõrd väheseks on jäänud tähelepanu teist aastat oma saatust ootavate meeste ja sealse protsessi suhtes. Kui ministeeriumi tasandil käib ametlik vestlus ja diplomaatiline asjaajamine, jääb riikide viisaka vestluse ja ettepanekute varju mitmeid muserdavaid asjaolusid.
"Advokaadid ei suhtle meestega, meilile vastavad nad ainult siis, kui küsimuse on saatnud konsul; tõlki ei ole," rääkis Veikat ERR-i uudisteportaalile ja lükkab ümber ka välisministeeriumi väite, justkui mehed peaks regulaarselt kohtus kohal käima.
Info liigub katkendlikult
Mehi esindab välisministeeriumi teatel kohtus neli advokaati, kes on palgatud rahvusvahelise transporditöötajate föderatsiooni kaudu ja laevakaitsjate endi raha eest. Kuna AdvanFort ei ole seni meestele palku välja maksnud, tasutakse advokaatidele välisministeeriumilt saadud laenurahaga.
Eestis olevad pereliikmed selgitasid, et 28. ja 29. septembril pidid Eesti mehed tõesti olema istungil, aga seda pelgalt seetõttu, et advokaadid streikisid ja India seaduste järgi peab alati mõni süüdistatavate esindaja istungil olema. Vastasel juhul ähvardab neid vangistus.
Kui 27. septembri istungil pigistas õigusorgan süüdistatavate puudumise kohalt silma kinni, siis järgnevatel päevadel pidid mehed ette võtma ligi 800-kilomeetri pikkuse teekonna kohtusse. Ministeerium kinnitas samas, et neile teadaolevalt keegi advokaatide poolelt siiski kohtus viibis.
Istungile ilmumise kohustusest said Indias viibivad mehed teada alles pärast seda, kui nende palve peale Eestis olevad pered välisministeeriumi ja seejärel konsuli poole pöördusid, kirjeldas Veikat. Ministeerium soovitas neil oodata advokaadi selgitust ja kohtu nõudmisi. Kohus ei ole aga meestele määrusi saatnud.
Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Belovas selgitas, et laevakaitsjatel on endiselt võimalus probleemide korral saatkonnalt ja ministeeriumilt abi paluda. Info vahendamist jätkab ka Eesti konsul Indias Mats Kuuskemaa, kelle põhiliseks tööülesandeks ongi saanud laevakaitsjate protsessi jälgimine, vajadusel kohtus külastajane käimine.
Indias otsitakse eesti keele tõlki
"Samuti edastasime India valitsusele palve, et laevakaitsjatele oleks tagatud tõlk, kui nad annavad ütlusi. Tõlge peab olema nii eesti kui ka vene keelde," rääkis Belovas. Teenuse peab tagama India riik ja seda on ministeeriumile ka lubatud.
Belovase sõnul puudub vajadus laevakaitsjate ja perede suhtluse vahendamiseks nüüd, kui laevakaitsjad ei ole enam vangis ning pääsevad ligi kõigile infokanalitele.
Kuna mehed ei ole seni kohtus ütlusi andnud, polegi nad veel ei eesti ega vene keelt oskava tõlgiga kokku puutunud. Kohut peetakse arhailises inglise keeles, teinekord tamiili keeles. Mõned mehed oskavad ingliskeelt rahuldaval tasemel, mõni kaheksast venekeelsest Eesti kodanikust tunneb aga tugevat keelebarjääri.
Ministeeriumi teatel alles eestikeelse tõlgi otsingud käivad ja kui India abi palub, aitab Eesti kaasa.
Nii tekibki kätest seotuse tunne, sest ametlikult ja diplomaatiliselt on tehtud kõik - välisminister Marina Kaljurand ja eurosaadik Urmas Paet "hoiavad diplomaatilist survet", Eesti suhtleb India valitusega ja tuletab neile rahvusvahelisest õigusest tulevaid kohustusi meelde.
Kuid Eesti riik ei saa reguleerida meeste ja nende advokaatide vahelist suhtlust; tõlgiküsimuse lahendamine saab piirduda sellega, et Eesti palub Indialt tõlgiteenuse tagamist. Ning veenduda, et India on selles osas lubaduse andnud. See lubadus on hetkel olemas. Kohtuprotsessi ei saa Eesti riik sekkuda, sest riik ei ole kaasuses osaline ja peab tunnistama India kui õigusriigi ausat kohtupidamist.
Diplomaatiast lähedastele ei piisa
Niisiis jääbki Veikat koos mõne üksiku teise pereliikmega ainukeseks, kes jälgib pingsalt India kohturaporteid, suhtleb brittide ja teiste laevakaitsjate peredega ning Indias olevate meestega, et end pidevalt kursis hoida ja vajadusel infot vahendada. Välisministeeriumi sõnul edastavad ka nemad pöördelisemaid muutusi ja hoiavad endiselt peredega kontakti, et kohtuasja seisu selgitada.
Veikat ootaks Ülemkohtu süüdistustest vabastava otsuse tõlkimist, aga ministeerium saab pakkuda vaid üldise selgitamise võimalust. Kohtuistungite protokollide tõlkimine on ministeeriumi sõnul komplitseeritud, kuna see eeldab keeleoskust vandetõlgi tasemel ning India õigussüsteemi ja sellega seotud juriidilise terminoloogia põhjalikku tundmist.
India ülemkohus arvas mullu, et mehed tulid kodumaale ja seepärast saatis kohus apellatsiooni meeste koduaadressidel Eestisse, Suurbritanniasse ja Ukrainasse. Meeste koju naasmise üle pidi otsustama aga politsei, kes kohtudokumentide põhjal pidanuks laevakaitsjatele riigist lahkumise loa kirjutama. Politsei on aga kohtuprotsessi teine osapool ning Veikatile jääb vägisi mulje, justkui venitanuks amet viisa andmisega.
"Küsimus, kas ministeerium on meile abiks, pani mõtlema, mis juhtus. Leidsime ju kõik - lähedased ja mehed - umbes 14 kuud tagasi, et ministeerium annab endast parima ja rohkem teha ei saagi. Asi pöördus 10. augustil 2014 õigeksmõistva otsuse edasikaebamisega," rääkis Veikat, "isegi India ülemkohus oli veendunud, et mehed on kodumaal. Siis mõistsime, et ministeerium ajab asju ainult diplomaatiliselt ega suuda tegutseda tegelikes oludes."