Kooseluseaduse vastased on riigikogulaste postkasti saatnud üle 200 000 protestikirja
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kodulehel loodud võimalust saata kooseluseaduse eelnõu vastane protestikiri isiklikult kõigile riigikogu liikmetele on kasutatud 1991 korda ehk kokku on saadetud 201 091 e-kirja.
Petitsiooni "Kaitskem üheskoos perekonda!" algatajad leiavad, et kooseluseaduse vastuvõtmine õõnestaks perekonna tähendust.
Kui riigikogu tahab kooseluseadusega edasi minna, tuleb seadus nende silmis panna rahvahääletusele, sest tegu on ühiskonna aluste ümberdefineerimisega, milleks on voli vaid rahval.
Seepärast lõi SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) võimaluse saata oma nime ja e-posti sisestamisel protestikiri kõigile riigikogu 101 liikmele.
SAPTK kirjutas oma Facrbooki lehel, et suurem osa protestikirjadest on küll jõudnud riigikogu serverini, ent mitte riigikogu liikmete postkasti.
"Mis täpselt võib olla selle põhjuseks, seda parasjagu uurime, aga igal juhul võib karta, et keegi riigikogus arvab endal olevat õiguse otsustada, kes ja millisel teemal võib riigikogu liikmetele protestikirju saata ja kes ei või," seisis teates.
Seadus ametiasutusi spämmi eest ei kaitse
Kooseluseaduse algatajate nimekirja kuuluv riigikogu liige Rainer Vakra ütles Delfile, et tema on selliseid kirju oma postkastis näinud umbes viiekümne jagu ning teine algatajate rühma liige Rait Maruste lausus, et talle on kirju laekunud saja ringis.
Arvutikaitse ekspert Aare Kirna ei poolda enda sõnul küll survegrupi vaateid või töövõtteid, aga midagi keelata või ette võtta antud juhul ei saa.
"Mul võib olla riigikogu liikmetest küll inimlikult kahju, aga midagi pole teha – survegrupi sõnumite ärakuulamine, ka e-posti vormis, on nende igapäevatöö, nad saavad selle eest palka ja meie, maksumaksjad, anname neile palgamaksmiseks raha," kommenteeris Kirna.
"Mis puutub võitlusse spämmiga, siis riigikogul peaks minu teada olema täiesti tasemel IT-teenistus, mis kahtlemata on igati kompetentne tulema toime mistahes spämmi või teenusetõkestusrünnakuga," lisas ta.
Arvutikaitse ekspert rõhutas, et rahval peab olema väljund võimukandjateni jõudmiseks ning isegi kui möönda, et tegemist on spämmiga, mis formaaljuriidiliselt olevat vaieldav, siis riigikogu enda vastu võetud seaduste järgi kaitseb seadus spämmi eest ainult eraisikuid, mitte ametiasutusi.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann