Eestis elav indialane: kõik, mis meil on, toetub EL-i kontseptsioonile
Eestis elavad ja töötavad välismaalased on hakanud tajuma suhtumise muutust meie ühiskonnas ja mõnele neist on saanud osaks solvav kohtlemine, mida nad varem pole kohanud ega oleks oodanud. Tallinna tehnikaülikoolis töötav lektor Indiast Pawan Kumar Dutt rääkis "Aktuaalsele kaamerale", mida tema olukorrast arvab.
Indiast pärit Pawan Dutt õpetab TTÜ-s intellektuaalse omandi õigust. Ta on elanud Eestis kaheksa aastat, kui tuli siia koos eestlannast naisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pawan Dutt ei ole tunnetanud võõraviha. Seda enam hämmastasid teda lood, mida kuulis tuttavatelt.
"Üks srilankalane ütles, et teda mõnitati suvel bussis rassi pärast kolm korda. Ühe tuttava mees on hispaanlane ja neid mõnitati. Üks tuttav Suurbritanniast rääkis telefoniga, kui keegi tema peale karjuma hakkas. Ja need olid valged inimesed," rääkis ta.
Need lood levivad tänapäeval kiiresti ja kaugele.
"Sõbrad Rootsist on mulle helistanud ja küsinud, kuidas mul läheb ja kas siin on ohutu. Teadlased Iirimaalt küsisid minult, kas on ohutu kolida mõneks aastaks koos perega Eestisse tööle," tõdes Pawan Dutt.
Ta üritab põhjendada, mis võiks põhjustada võõravaenulikkust meie maal, kus kokkupuude teisest rassist inimestega on olnud väike. Suurt rolli mängib negatiivne foon, mis on tekkinud viimase aasta jooksul ja paljus sotsiaalmeedia vahendusel.
Teiseks põhjuseks võib olla üldine rahulolematus Euroopa Liidus ning selle polariseerumine. Paljud ei tunneta, et oleksid Euroopa Liidu hüvedest osa saanud.
"Nad näevad põgenikega seotud probleeme, hirme ja ebakindlustunnet, mis sellega kaasneb. See muudab kõrvalefektina nende suhtumist inimestesse," tõdes lektor.
"Eesti poolt vaadatuna - oleneb, mida Angela Merkel ütleb. Kuidas saame talle "ei" öelda? Nii ongi. Kõik, mis meil on, toetub Euroopa Liidu kontseptsioonile. Kui see kaob - vaba transiit, õigus töötada ja liikuda, raha taotleda - ilma selleta on suur jama," kommenteeris Pawan Dutt.
Toimetaja: Merili Nael