Abituriendid Eesti keele eksamist: ebameeldivaid teemasid ei olnud, kõige keerulisem oli lugemisülesanne

Video
25.04.2016 18:45
Rubriik: Eesti

Eesti keele riigieksamiga sai avapaugu selle aasta riigieksamite periood. Tänavu kirjutas eesti keele eksamit kokku 7234 noort. Abituriendid, kellega "Aktuaalne kaamera" vestles, jäid eksami teemadega üldjoontes rahule, öeldes, et valik oli lai.

Eesti keele riigieksam koosnes kahest osast: lugemisosas sai õpilane valida ühe alustekstide komplekti ja lahendas selle põhjal 2–4 analüüsivat ülesannet, teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valida oli nelja teema vahel. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Anu Kell ütleb, et kui eelmisel aastal olid teemad peamiselt seotud ühiskonnaprobleemidega, siis sel aastal oli teemade valik laiem.

"Aususe ja petmise teema tundus mulle eriti hea selles mõttes, et mulle meenus, milliseid teoseid me oleme käsitlenud, seega ma loodan küll, et neile meenuvad igasugused Ibseni teosed, millest oleme rääkinud ja mida annaks siduda, ning aususe ja petmise teema on praegu Eestis ka erakordselt aktuaalne," märkis Kell.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud noored kiitsid samuti teemade valikut.

"Ei olnud selliseid ebameeldivaid teemasid, nagu tehnoloogia või sellised, mida ma ei oskaks. Enamasti kasutasin ma artikleid, aga kirjandust sai ka iga teemaga kasutada. Seal üks teema oli spordi kohta, seal ei oleks osanud ma midagi tuua," märkis Tallinna 21. kooli abiturient Anželica Ilustrumm.

„Ei olnud kõige raskem. Ei olnud sellist tunnet, et nüüd läks kõik metsa ja ma ei tea, mis nüüd sellest kõigest nüüd saab. Ei olnud nii, et oli ainult üks teema, mille kohta mul midagi öelda oleks,“ ütles Tallinna Reaalkooli abiturient Viv Marleen Tamme.

„Olid sellised asjakohased teemad, mida ma sain valida. Ise valisin kirjandusest hariduse ja vabaduse ning nende seose,“ rääkis Tallinna 21. kooli abiturient Sten Silver Sooman.

"Ma arvan, et parem kui kartsin." märkis Tallinna Reaalkooli abiturient Gloria Märts.

Reaalkooli teine abiturient, Johanna Viik nõustus. "Aga ega ta nüüd kõige paremini ei läinud, aga eks näeb."

Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi abituriendi Madli Lehiste arvates oli kõige keerulisem lugemisülesanne. "Keeruline oli see arusaamine tekstist. Kirjandi osa läks paremini kui lugemine, valisin esimese teema."

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus