Vajadus koduteenust pakkuvate hooldajate järgi on tõusmas

Video
Ragnar Kond
18.04.2016 21:53
Rubriik: Eesti

Eestis on elanikkonna vananedes vaja üha rohkem uusi hooldajaid, kes on saanud ka vastava väljaõppe. Hooldajaid on vaja eelkõige seepärast, et hooldekodu koha hind on kallis ning abivajaja soovib jääda koju. Oma surve seab ka tõsiasi, et üha rohkem tekib spetsialiseeruvaid hoolekande asutusi.

"Praeguse seisuga tõepoolest saab hooldajaks minna inimene täiesti tänavalt, kuid, olgem ausad, kui tal pole oskusi ega teadmisi, seab ta ohtu eelkõige patsiendi, ja kahjuks ka iseenda," nentis "Aktuaalsele kaamerale" Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Maire Aruots.

Arvestades stressi, töö raskust ja 400 kuni 500 euro suurust palka, on hea, et keegi üldse tahab hooldaja olla. Teisalt plaanib riik lähiaastail jõuda selleni, et kõik hooldajad oleks läbinud vastava õppe.

Eestlased elavad üha vanemaks, kuid järeltulijail on oma elu ja see tihti vanematekodust kaugel. On riike, kus toimetulekumured lahendab kindlustus. Eestis on valida erinevate, kuid pensionist tunduvalt kallimate hooldekodude vahel, ja nuputada, kuidas koha eest tasuda. Alternatiiviks on püüda leida hooldaja, kes abistab kodus.

Hooldustöötajate seltsi esinaise Madeann Alametsa sõnul tuleb kodudes ette erinevaid töid. "Kodudes on palju koristamist, ravimite valmispanekut, puude tuppa toomist. Teinekord on tarvis poes käia, et toiduaineid koju tuua," rääkis Alamets.

Praegu saab hooldajaks õppida kaheksas kutseõppeasutuses. Krootuse hooldekodu hooldaja Heidi Uustalul on teadmisi omandades juba 10-aastane töökogemus.

"Hooldatav võib su Kuu peale saata ja ta võib kõike teha, aga sina pead rahulikuks jääma. Meil on olnud selliseid, kes tulevad hooldekodusse ja ei kõnnigi. Meie teeme seda tööd, kuigi me pole füsioterapeudid, et ta läheb mingilgi määral kõndima. See kõik läheb ergonoomika alla - liikumine, tervis," selgitas Uustalu

Virka ja tarka hooldajat otsitakse juba praegu tikutulega. Kuid neid on vaja palju - nii leida kui ka koolitada. Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja juhatuse esimehe Rünno Lassi sõnul on nad prognoosinud, et vajadus hooldajate järgi suureneb viie aasta jooksul 3 protsenti aastas võrreldes tänase seisuga.

"Juurde tuleb palju uusi hoolekandeasutusi, mis spetsialiseeruvad, kuid samuti tuleb juurde uusi koduteenuse pakkujaid," selgitas Lass.

Hea sõna ütleja, tohterdaja, pesija - kõik ühes isikus. Paras väljakutse on väärtustada selle ameti pidajaid korraliku töötasuga ja muuta samas hooldusteenuse hind abivajajate peredele jõukohaseks

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!