Mitu keskerakondlast ei andnud juuniküüditamise avaldusele oma toetust

Riigikogu saal (Foto: riigikogu)
14.06.2016 11:55
Rubriik: Eesti

Riigikogu mälestas tänase istungi alguses juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga ja võttis vastu avalduse, milles on öeldud, et riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja elu.

Avalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget, vastu ei hääletanud keegi, kuid hääletama jättis seitse saadikut Keskerakonna fraktsioonist.

Riigikogu avalduses on öeldud: „Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad öö pimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku.“

Avalduses märgitakse, et ka 75 aastat hiljem on meil kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu.

„Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele,“ seisab avalduses.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus