Riigiportaalist digitaalseid peresündmuste tõendeid ei leia

Riigiportaalist elektroonilisi perekonnasündmuste dokumente alla laadida ei saa. (Foto: Kuvatõmmis eesti.ee lehelt)
Merilin Pärli
9.08.2016 11:04
Rubriik: Eesti

Ajal, mil siseminister Hanno Pevkur valmistab kallite autode omanikele ette viktoriini Eesti e-teenustest, põrkab nii mõnigi eestlane imestusega riigiportaali teenustest tagasi: peresündmuste elektroonilisi tõendeid sealt ei leia, soovi korral väljastatakse see riigilõivu eest.

Tartu ülikooli doktorant soovis akadeemilist puhkust taotleda, et oma väikelapsele pühenduda. Avalduse juurde oli aga vaja esitada ka elektrooniline sünnitõend. Riigiportaalist eesti.ee seda alla laadima läinud tudeng jäi aga tühjade pihkudega ning järelepärimine rahvastikuregistri ametnikule kinnitas, et elektroonilise dokumendina seda tõepoolest olemas ei ole. Küll aga soovitati inimesel sünnitõend ise sisse skaneerida või paberdokumendi puudumisel tellida neilt paberväljavõte, mida siis taas ise sisse skännida.

See vastus oli ootamatu, sest tudeng ei osanud kahtlustadagi, et niisugust toimingut mõne minuti jooksul riigiportaalis ära teha ei õnnestu. Avaldus akadeemilise puhkuse taotlemiseks sai esitatud alles 15 minutit enne tähtaja lõppu - päev möödus närviliselt puuduva dokumendiga tegeldes.

Samasuguse olukorraga puutuvad kokku kõik tudengid, kel vaja akadeemilise puhkuse avalduse jaoks lapse sünnitõendit. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele tõendeid esitama ei pea - neid näevad nad rahvastikuregistrist ise, sama pädeb notarite kohta. Vajadus kerkib iga kord aga siis, kui dokumente küsib mõni muu organisatsioon - näiteks ülikool või tööandja lapse sünni puhul toetuse maksmiseks või lapsehoolduspuhkusele lubamiseks.

Teoreetiliselt saaksid taotleda ligipääsu rahvastikuregistri andmetele ka ülikoolid, kuid neil on ilmselt mugavam nõuda, et taotleja ise oma andmed neile edastaks.

"Automaatselt allalaaditavaid perekonnaseisusündmuste tõendeid eesti.ee kontol praegu ei ole, sest sellisel juhul poleks tõendil ametniku allkirja," kinnitas rahvastikuregistrit haldava siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Pungas selgitas, et kõik perekonnaseisusündmuste andmed on eesti.ee kontol nähtavad, kuid kui on vaja tõendit, tuleb tellida selle väljastamine. Esmase tõendi väljastamine on tasuta, korduvtõendi puhul küsitakse riigilõivu 10 eurot.

"Sünnitõendi saamiseks tuleb minna maavalitsusse või perekonnaseisuametisse või saata digiallkirjastatud avaldus samasse kohta või esitada avaldus eesti.ee-s. Kui inimene soovib just elektroonilist tõendit, tuleks seda avalduses märkida ning sellise tõendi riigilõiv on soodsam - 5 eurot," selgitas Pungas. "Ei saa aru, mis on keerukas. Digiallkirjaga dokumente ametnikud väljastavad," pidas ta protsessi tavapäraseks.

Loogiline lahendus oleks võimalus linnutada eesti.ee-s soovitud dokumendid, mis selle tulemusel kolmandatele osapooltele nähtavaks muutuvad, kuid see seisab arenduse taga, mida praegu ette ei võeta.

"Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt ei tohi iga ametkond omal vabal valikul ligi pääseda inimest puudutavatele dokumentidele teistes ametkondades. Ühendavaks lüliks on inimene ja tema tahe. Konkreetsel juhul, kui kodanik tahab rahvastikuregistrist väljavõtet või tõendit, et seda edastada kolmandale osapoolele, siis peab selle talle väljastama ametnik, kes kinnitab info paikapidavust oma allkirjaga. Riigiportaal üksnes vahendab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) teenust tõendi selliseks tellimiseks," selgitas riigi infosüsteemide ameti (RIA) pressiesindaja Rauno Veri.

RIA esindaja möönab, et asutustevaheline automatiseeritud koostöö on samuti võimalik, selleks sobib andmevahetuskiht X-tee. "Sellise infovahetuse käivitamiseks peavad asutused kasutusjuhu tuvastama ja sõlmima selle teenindamiseks vajalikud kokkulepped. Alles siis on võimalik ladus ja kasutajale suunatud kompleksteenus," selgitas Veri.

"See arendus on vajalik, kuid kuna eesti.ee portaali ootavad ees suured muudatused, ei saa praegu öelda selget aega, millal see võimalik oleks," tõdes Pungas siseministeeriumist.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus