Avinurme kitsarööpmelisele raudteele rajati ülesõidukoht
Avinurmes tehti täna maailma lühimale tegutsevale kitsarööpmelisele raudteele ülesõidukoht. Avinurmes on Eesti üks neljast allesjäänud kitsarööpmelisest raudteest, millest kasutuses on lisaks Avinurmele veel Lavassaare muuseumraudtee.
Avinurme kitsarööpmelise raudtee taastamisel oli ülesõidukoha rajamine kolmas etapp ja see oli eelkõige vajalik kahe raudtee äärde jääva maja pärast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eestis jagunevad raudtee ülesõidukohad kolme kategooriasse. Avinurme raudtee oma rajati madalaima kategooriana, mida ööpäevas võiks ületada kuni 30 000 liiklusvahendit.
"Tegelikkus on veidi teine. Seda ristmikku ületab ööpäevas üks auto kaks korda, aga eeskiri on eeskiri," selgitas Avinurme raudtee taastamise eestvedaja Enno Strauss.
90 aastat tagasi avatud 63 kilomeetri pikkusest Sonda-Mustvee kitsarööpmelisest raudteest on praegu kasutusel 178 meetrit. Raudtee taastamisele aitas kaasa autoklubi Põrnikas.
"Meie auto, ütleme Põrnikas, eks ta ka väikestviisi konstantse kiirusega armastab liikuda, eks see ole omane ka raudteele, eks seal neid äkilisi kiirendusi ja äkilisi mahatõmbeid ei saa olla. Meile ta igatahes sobib," rääkis klubi Põrnikas asutaja Annes Sild.
Enne muuseumraudteena taastamist käis viimati rong Avinurme 1972. aastal. Tolleaegse vanemkonduktori Kenno Merivaldi meenutuste põhjal oli raudteel kord karm, kuid mitte alati.
"Kui revident tuli meid kontrollima, siis tuli ta Sondast peale ja sõitis terve päeva kaasa, siis andsime viled ja kõik nagu nõutud. Aga kui teda peal ei olnud, siis olime ikka omaette," meenutas Merivald.
Kohapealsete entusiastide ja autoklubi Põrnikas eestvedamisel tahetakse Avinurme kitsarööpmeline raudtee pikendada paari aasta jooksul enam kui kilomeetri pikkuseks.
Raudtee annab turistide jaoks kohalike puutöö traditsioonidega tutvumisele lisaväärtuse, sest seda kasutati algselt just metsaveoraudteena.
Toimetaja: Merili Nael