Ossinovski: üheksa klassi ei ole piisav tööturul hakkama saamiseks
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles ERRi uudisteportaalile tööandjate manifesti kommenteerides, et Eesti ei saa endale lubada üheksaklassilise või madalama kooliharidusega noori – haridustee katkestamine maksab riigile pikas plaanis ligikaudu 50 miljonit eurot aastas iga vanusekohordi pealt.
Kas ettepanekuna välja käidud keskhariduse kohustuslikuks muutmine on reaalne?
Koolikohustuse tõstmine on sotsiaaldemokraatide programmiline seisukoht ning sellest tulenevalt on haridus- ja teadusministeerium hetkel koostamas kohustuse pikendamise mõjuanalüüsi.
21. sajandil ei ole üheksa klassi kooliharidust kindlasti piisav tööturul ja elus hakkama saamiseks. Praegu jääb ca 15 protsenti Eesti noortest põhiharidusega või madalamale tasemele.
Statistikaameti andmetel on enamus neist noortest töötud või tööturul passiivsed. Kui nad ka leiavad töö, siis on see ebaregulaarne ning madalalt tasustatud (põhiharidusega töötajate kuu netosissetulek jääb statistikaameti andmetel 350 euro piiresse).
See on tohutu inimressursi raiskamine, mida Eesti endale lubada ei saa. On välja arvutatud, et haridustee katkestamine maksab riigile pikas plaanis ligikaudu 50 miljonit eurot aastas iga vanusekohordi pealt.
Koolikohustuse tõstmisest rääkides ei ole küsimus pelgalt kõrgema haridusnõude sisse kirjutamises. Kahjuks ei ole nii, et muudame seadust ning kõik inimesed saavad kohe harituks. Tõepoolest, pärast 9. klassi lõpetamist on kõigil vaja saavutada järgmine haridustase, ent 97 protsenti Eesti noortest lähevadki pärast põhikooli lõppu edasi õppima. Probleemi tuum seisneb selles, et märkimisväärne osa neist ei lõpeta gümnaasiumi ning eriti kutsekooli.
Seega peaksime looma vajalikud tugistruktuurid kutsehariduses, et vähendada väljalangejate arvu. Samal ajal ei peaks kõik inimesed ilmtingimata õppima kolm aastat, nii mõnelegi piisaks ka kutsekvalifikatsiooni omandamisest 1-2-aastase kutsehariduse programmi läbimise järel.
Ettepanekuna tuuakse välja ka n-ö riiklik õppelaen välismaal õppimiseks. Laen kustutataks, kui inimene tuleb järgneva 10 aasta jooksul tagasi Eestisse tööle. Millega motiveerida neid noori Eestisse tagasi tulema (praegu on palgatase siin oluliselt madalam kui välismaal)?
Eestis on täiskoormusega õppijatele kvaliteetne kõrgharidus tasuta kättesaadav. Spetsiifilisemate erialade puhul ning eriti magistritasemel on välismaa ülikoolide võimalused kindlasti mitmekesisemad. Sellest tulenevalt ka riik toetab maailma tippülikoolidesse asujate õpinguid läbi noore teadlase preemia ja mitmete stipendiumide.
Kunstlikult inimeste Eestis kinni hoidmist ei pea ma mõistlikuks, meie prioriteediks peaks olema, et Eesti inimesed saaksid maksimaalselt hea hariduse. Kui selle haridusega on võimalik leida mõistlik rakendus Eestis, siis kindlasti näeme neid inimesi tagasi tulemas.
Samas, Eesti riigi ja ühiskonna heaks on võimalik töötada ka väljapool Eestit nii ettevõtluse, teaduse kui ka kultuuri valdkonnas.
Ettevõtjad soovivad välisõppejõudude osakaalu suurenemist – kuidas ülikoolid seda tagama peaksid?
Kõrghariduse rahvusvahelistumiseks on nii ülikoolid kui riik panustanud viimastel aastatel märkimisväärselt.
Eesti ülikoolid teevad jõupingutusi välistudengite- ja õppejõudude osakaalu kasvatamiseks, samuti ka oma tudengite ja õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks. Kõigil Eesti ülikoolidel on oma rahvusvahelistumise strateegia olemas, mis on ka keskselt koordineeritud läbi SA Archimedes.
Praegu on samuti ette nähtud toetused praktikantide palkamiseks, neid kuigi palju ei kasutata. Millised võiksid olla lisamotivaatorid ettevõtjatele?
Tavapärase praktika puhul ettevõte toetust ei saa. Õpilasele on praktika ajal tagatud koolilõuna toetus ja õppetoetus. Tänase praktikakorralduse suurimaks kitsaskohaks on kesine koostöö ettevõtetega, see ei ole järjepidev ega toeta õpiväljundite saavutamist. Kutseõppeasutuste vilistlaste seas läbiviidud uuringu järgi on ka probleeme praktika sisu ja õppekava kattuvusega.
Nende murekohtade lahendamiseks tuleb riigil koole praktikate korraldamisel rohkem toetada. Parim viis selleks on õpipoisiõppe laiendamine. Euroopa Liidus õpib töökohapõhises õppes 27 protsenti kutseõppe õpilastest, Saksamaal peaaegu 90 protsenti ja Eestis vaid 2 protsenti.
Õpipoisiõppes toetame õppekava praktilise osa läbimist ettevõttes, mis teeb selle kõige tõhusamaks viisiks praktilist ja teoreetilist õpet siduda – õpilane õpib just seda, mida reaalselt tulevasel töökohal teha on vaja ja tööandja saab endale just sellise töötaja koolitada nagu tal vaja on.
Töökohapõhise õppe arendamise ja järgmisel aastal rakendamisega haridusministeeriumis praegu aktiivselt tegeletakse. Nimelt on tuleva aasta alguses avanemas eurorahade meede, millega peaks 2020. aastaks saama 8000 inimest võimaluse läbida õpipoisiõppe.
Vajalike oskustega tööjõu ette valmistamine on järgnevate aastate Eesti majandusarengu keskne küsimus. Õpipoisi õppe edukas laiendamine eeldab aga ettevõtjate ja koolide ladusat koostööd.
Toimetaja: Liis Velsker