Kaubanduskeskuste kitsastes parklates juhtub pea sama palju õnnetusi kui suurtel ristmikel

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
8.08.2016 7:17
Rubriik: Eesti

Liikluskindlustuse Fondi andmetel on suuremate kaubanduskeskuste parklad kindlustusjuhtumite hulga poolest võrreldavad suuremate ristmikega. Samas ei vasta parkimiskohtade mõõtmed mitte ainult uutele, 2016. aastal kehtestatud standarditele, vaid ka 2003. aasta standarditele.

38 protsenti kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest leiab aset parklates, kirjutab Delfi. Näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval asuval Haabersti ristmikul, mis on avariiderohkeim ristmik Eestis, leidis mullu ja tänavu esimesel poolaastal aset peaaegu sama palju kindlustusjuhtumeid, kui kaubanduskeskuse parklas.

Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Kristjan Kalja mõõtis kevadel 20 suurema kaubanduskeskuse parkla parkimiskohtade laiusi ning uuris nende vastavust standarditele. Selgus, et ükski vaadeldud parklatest ei vastanud 2003. aastal kehtestatud soovituslikele standarditele.

„Oleme mõõtmistulemused edastanud suurematele kaubanduskeskustele ning palunud joonida parkimiskohad standardile vastavaks,“ ütles Delfile Liikluskindlustuse Fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst.

„Hea meel on tõdeda, et näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskus alustas probleemsemate kohtade ümberjoonimisega koheselt ning viis kümme rida parkimiskohti vastavusse juba hetkel kehtivate standarditega, ehk joonis need 2,7 meetri laiusteks. Loodame siiralt, et kaubanduskeskused võtavad tähelepanekuid tõsiselt ning hoolivad enda klientide varast ning mugavusest parkimisel,“ ütles Käärst.

Kui 2003. aasta standardi järgi pidi sõiduauto parkimiskoha laius olema 2,6 ja pikkus viis meetrit, siis 2016. aastal kevadel väljastas Eesti standardikeskus uue standardi, mille kohaselt peaks kaubanduskeskuses parkimiskoha soovitatav laius olema 2,7 meetrit.

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus