Kui Rõivas ise tagasi ei astu, on umbusaldushääletus kolmapäeval
Riigikogus toimub peaminister Taavi Rõivase umbusaldushääletus kolmapäeval esimese päevakorrapunktina, kui ta jääb oma otsusele kindlaks ja ise tagasi ei astu.
Täiskogu istung algab vastavalt riigikogu töö- ja kodukorra seadusele kell 14.
Riigikogu esiimees Eiki Nestor ütles teisipäeval ERR-ile, et seaduse kohaselt toimub umbusaldushääletus mitte varem, kui ülejärgmisel päeval pärast selle riigikogus üle andmist.
"Ja põhiseaduse loogika kohaselt tuleb see sel juhul arutlusele istungil esimese päevakorra punktina, kui peaminister pole ümber mõelnud ja ise enne seda tagasi astunud," ütles Nestor.
Opositsioon esitas Rõivase umbusaldusavalduse esmaspäeval ja seda on lubanud toetada ka sotsiaaldemokraatlik erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit.
Juhul kui Rõivas on otsustanud kolmapäeval enne kella 14 tagasi astuda, siis umbusaldushääletust ei toimu. "Tagasiastunud inimest ei saa ju enam tagandada," lausus Nestor.
Uus valitsus tuleb põhiseaduse kohaselt ametisse seada hiljemalt kuu aja jooksul
Umbusalduse esitamise korral saab sõna üks selle esitanud riigikogu liige. Seejärel saab sõna minister, kelle vastu umbusaldusavaldus on esitatud. Kui peaministri vastu läheb umbusaldusavaldus läbi, astub ametist tagasi kogu valitsus.
Ministrile umbusalduse avaldamiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenemust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Kui valitsust on umbusaldatud, siis teatab riigikogu esimees sellest hiljemalt järgmisel päeval presidenti. Seejärel on presidendil aega 14 päeva nimetada uue peaministri kandidaat, kellele ta teeb ülesandeks moodustada valitsus. Kandidaadil on siis omakorda kaks nädalat aega moodustada uus valitsus. Uue valitsuse peab kinnitama riigikogu.
Riigikogult volitused saanud peaministrikandidaat esitab siis seitsme päeva jooksul valitsuskabineti presidendile, kes kinnitab selle kolme päeva jooksul ametisse. Kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni töötab edasi senine valitsus, kuid ministrid ei võta vastu olulisi otsuseid.
Kui kolmapäeval läheb umbusalduse avaldamine valitsuse vastu läbi, jätkab valitsus põhiseaduse kohaselt samas koosseisus tööd, kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
Põhiseadus annab umbusaldatud valitsusjuhile õiguse teha ka presidendile ettepanek parlamendi erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks.
Toimetaja: Indrek Kuus