Hariduseksperdid: vaja on e-õppematerjale kasutada oskavaid õpetajaid
Tartu ülikoolis kogunesid kuue riigi hariduseksperdid, kes leidsid, et Eestis napib e-õppematerjale kasutada oskavaid õpetajaid.
Kuigi peamiselt arutati selle üle, kuidas otstarbekalt luua digitaalseid õppematerjale, jäi kõige valjemini kõlama mõte, et õpikute digiteerimise kõrval on tähtis ka koolitada õpetajaid, vahendasid ERRi raadiouudised.
Haridusministeerium teatas täna, et kaasaegsete õppevahendite ja e-õppekava arendamiseks on uueks eelarveaastaks ette nähtud umbes 40 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on ligikaudu 34 miljonit.
Kavas on välja töötada e-õppematerjale erinevates õppeainetes nii üldhariduses kui kutsehariduses, mis võimaldaks õppimist ja õpetamist koolides mitmekesistada ning arvestada enam õpilaste vajaduste ja võimetega.
Tartu Ülikooli haridustehnoloogia dotsent Piret Luik aga rääkis, et teiste riikide kogemusest tasub üle võtta teadmine, et pelgalt tehnoloogiavahendite kätteandmisest õpetajatele ja õpilastele ei piisa, vaja on vastavasisulist koolitust.
"Õpetajaid ei saa ainult koolitada tehnoloogia vallas, vaid neid tuleb õpetada, kuidas seda tehnoloogiat integreerida," ütles Luik. Ta tõi näiteks Soome, kus õpetajad kasutavad küllalt palju Powepointi esitlusi, kuid ei integreeri seda õppesse.
Haridusministeeriumi nõuniku Ülle Kikase sõnul ongi õppeprotsessi efektiivsemaks muutmisel tähtsam õpetajate valmisolek, mitte see, mis andmekandjal teadmisi esitatakse.
"Ma arvan, et Eesti õpetaja on suhteliselt tubli sellise valmisoleku mõttes,“ ütles Kikas. Mitmed üle-euroopalised uuringud on samuti näidanud, et Eesti õpetajad kasutavad oma tunnis digimaterjale suhteliselt tihedasti.
"Eesti õpetajad, tänu sellele, et nad suhtlevad igasugustes digitaalsetes võrgustikes, õpivad üksteiselt, nad on siiski suhteliselt avatud sellele digiõppele," ütles Kikas.
Kuigi Eestis ilmub juba praegugi digiõpikuid ja järgmise aasta maist saab neid kätte haridusministeeriumi loodavast portaalist, ei ole digitaalsel kujul õpik alati ilmtingimata vajalik, leiab Piret Luik.
Isegi lasteaiaõpetajad on öelnud, et neil on lasteaias lapsi, kes ei oska enam keerata raamatu lehte, kirjeldas Luik. Lapsed on tahvelarvutitel õppinud lehe keeramise asemel "libistama". "See on aga peenmotoorika ja miks peaksid raamatud kõik ära kaduma?" küsis Luik.
Luige hinnangul on vajadus digitaalsete materjalide järele nendes ainetes, kus on vaja illustreerida abstraktsust, mida annab seletada näiteks animatsioonidega. "Kui me aga paneme lihtsalt luuletuse kuhugi PDF faili, siis ega see välja palju juurde ei anna – kas laps loeb seda ekraanilt või raamatust, mis vahet sel on?" nentis Luik.
Toimetaja: Marju Himma