Tehnoülevaatuste altkäemaksusüüasi lahendati kokkuleppekaristustega
Harju maakohus mõistis tehnoülevaatuste altkäemaksusüüasja osalistele kokkuleppekaristused.
Kohus tunnistas viis meest süüdi altkäemaksu võtmises, selle vahendamises ning ametialases võltsimises ja mõistis neile vastavalt süü suurusele, kas rahalise karistuse või tingimisi vangistuse ning kehtestas tehnoülevaatajatele sel alal tegutsemise keelu kaheks aastaks.
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt võtsid Tallinnas Kadaka teel ja Peterburi teel asuvates tehnoülevaatuspunktides töötanud Vambo Vainu (60), Valeri Mihhaljov (60), Jüri Helde (59) ja Gunnar Orula (59) korduvalt altkäemaksu ning Marko Reinumäe (42) sai süüdistuse altkäemaksu vahendamises.
Vastutasuna võltsiti sõidukite tehnoseisundit kajastavat dokumentatsiooni märkides sõiduki tehniliselt korrasolevaks.
Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitasid, et dokumentide vormistamine toimus ilma sõidukite tehnoseisundi nõuetekohase kontrollita.
"Kohtueelses menetluses selgitati välja ka altkäemaksu andjad – kokku 24 inimest. Nad on üle kuulatud ning nende suhtes on lõpetatud menetlus oportuniteedi põhimõttel ehk neile on määratud rahaline kohustus või üldkasulik töö," ütles juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ja lisas, et lisaks peavad need inimesed oma sõiduki nõuetekohasele tehnoülevaatusele viima.
Evestuse sõnul näitab kuritegude mastaapsust kasvõi fakt, et taolisi juhtumeid on tuvastatud üle Eesti – Tartus tunnistas kohus selle aasta suvel kaks inimest süüdi, Pärnus on esitatud neljale mehele süüdistus ning järgmise aasta kevadel algab kohtumenetlus, Ida-Virumaa asi asub hetkeseisuga prokuratuuris.
"See näitab ilmekalt, et meie teedel võisid massiliselt liikuda nõuetele mittevastavas tehnoseisundis sõidukid, mis ühel hetkel võisid olla ohtlikud nii sõiduki kasutajatele kui ka teistele liiklejatele," märkis Evestus.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler selgitas, et tehnoülevaatuspunktide juhtidel ootab ees väga suur ja oluline töö ettevõtte edasise ausa töökultuuri juurutamisel.
"Edastasime kriminaalmenetlustega tuvastatud riskid ning ettepanekud ohtude ärahoidmiseks Eesti Tehnoülevaatajate Liidule. Loodan, et neid arvestatakse ning ettevõtjad teevad endast kõik sõltuva, et kellelgi ei teki võimalust ega ka tahtmist raha eest mittekorras autosid ülevaatusest läbi aidata,“ ütles ta.
Ombleri sõnul on aga tehingul kaks osapoolt, mistõttu tuleb igal inimesel enne altkäemaksu pakkumist hoolega mõelda tagajärgedele ning kui mõelda neile ohtudele, mis rikkis sõiduk võib liikluses endaga kaasa tuua, ja järgneda võivale menetlusele ning karistusele, siis ükski autoomanik tegelikult neid tagajärgi ei soovi.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.
Toimetaja: Marek Kuul