Neli aastat kohut käinud naine saavutas riigikohtus vanemahüvituse asjas võidu
Riigikohus tunnistas neli aastat kohut käinud naise kaebuse alusel põhiseadusega vastuolus olevaks vanemahüvitise seaduse sätte, mille alusel sai sotsiaalkindlustusamet tööandja eksimusest tulenevalt nõuda tagasi osa hüvitisest.
Riigikohtu äsjase otsuse kohaselt on põhiseadusevastane ja seega kehtetu 2013. aasta lõpuni kehtinud seaduse paragrahv, mis nägi ette vanemahüvitise vähendamise, kui tööandja on töötasu väljamaksmisega viivitanud.
Sotsiaalkindlustusamet määras 2012. aasta septekohtusse pöördunud naisele vanemahüvituseks 702 eurot ja 30 senti kuus ajavahemikuks 18. novembrist 2012 kuni 26. jaanuarini 2014. 2014. aasta juunis tehtud ettekirjutusega kohustas sotsiaalkindlustusamet naist tagastama talle tollase seaduse järgi õigusliku aluseta makstud vanemahüvitise 168 eurot ja 84 senti. Ettekirjutuse järgi maksis Rekrum Eesti OÜ naisele 2013. aasta oktoobris 870 eurot, mis hõlmas augusti ja septembri töötasu ja koondamishüvitist ning ületas vanemahüvitise samal aastal kehtinud vanemahüvitise 290 euro suurust määra.
Seega oleks naine pidanud vanemahüvitise seaduse alusel saama oktoobris 2013 vanemahüvitist 488 eurot ja 58 senti. Seega oli välja makstud 168 eurot ja 84 senti enam.
Haldus- ja ringkonnakohtus jäi naine kaotajaks.
Riigikohus tühistas pärast arvutuste tegemist sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse tagasinõude summa osas, mis ületas 130 eurot ja 67 senti ning tühistas varasemad kohtuotsused. Sotsiaalkindlustusamet peab nimetatud summa naisele välja maksma, lisaks tasuma halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad menetluskulud, milleks arvestati 15 eurot, kuna osad kuludokumendid jäid esitamata.
Riigikogu sotsiaalkomisjon märkis kohtuvaidluste varasemaid etappe kommenteerides, et vanemahüvitise seaduse regulatsioon on jäik ega võimalda sotsiaalkindlustusametil rakendada erimenetlust olukorras, kus tööandja on jätnud deklareerimata õigel ajal välja maksmata töötasu.
Ka õiguskantsler leidis, et ebaõiglus tekib juhul, kui tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades.
Komisjon tegi sotsiaalministeeriumile ülesandeks leida sellele probleemile lahendus ja tegi ettepaneku seaduse muutmiseks, lisades vastava sätte riigikogu menetluses olevale perehüvitiste seaduse eelnõule, mille riigikogu tänavu juuni keskel vastu võttis.