USA võib paigutada Baltimaadesse F-35 hävitajad

Video
14.07.2016 7:21
Rubriik: Eesti

USA võib paigutada Balti riikidesse oma uusimatest varghävitajatest F-35 koosneva üksuse, kohe pärast seda, kui need on aasta teises pooles ametlikult kasutusse võetud.

"Me sooviksime, et F-35 - näiteks - teeks pisut Balti õhuturvet," ütles kindral Herbert "Hawk" Carlisle kolmapäeval USA kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee ees esinedes. "See on üks NATO missioonidest Balti regioonis - Eestis, Lätis ja Leedus - ja tahaks seal F-35 näidata. Kui ma olen eelmisel nädalal kõnelnud õhuvägede juhtidega üle Euroopa, siis kõik nad on väga huvitatud oma riikides seda lennukit operatiivsetel eesmärkidel nägema."

Carlisle ütles ajakirja The National Interest veebiväljaande teatel, et F-35 ülesandeks oleks anda sõnum potentsiaalsele vastasele nagu Venemaa.

Lockheed Martin F-35 Lightning II on viimase põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja, mille tootmisel on kasutatud nn stealth-tehnoloogiat. See tähendab, et lennuk on ehitatud nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist.

Lennukit saab kasutada nii hävitaja, luurelennuki kui ka taktikalise pommitajana. Plaanide kohaselt saab lennuki relvastusse lisada ka B61 tüüpi tuumapommi.

Lisaks USA-le on nimetatud sõjalennukit ostnud või hankimas ka mitmed liitlasriigid - Austraalia, Lõuna-Korea, Iisrael, Taani, Norra, Holland, Ühendkuningriik, Jaapan, Itaalia ja Türgi. Selle ostmist on kaalunud ka hetkel järgmist hävituslennukit otsiv Soome.

Kindral soovib ka Raptorite kaasajastamist

Carlisle lisas, et F-35 saatmine oleks sarnase missioonidele, mida seni on teinud peitetehnoloogiatel põhinevad viienda põlvkonna hävituslennukid F-22 Raptor. Missioonide sisuks on see, et õhuvägede eliitüksus, mis koosneb 12 lennukist, saadetakse mingiks perioodiks mõnesse maailma regiooni. Sellega seoses märkis Carlisle, et F-22 Raptorite jaoks tuleb ressursse juurde saada ja varustada need kõige moodsama tehnikaga. Seeläbi saaks missioonidele kaasata ka need Raptorid, mida hetkel kasutatakse ainult pilootide väljaõppeks.

Varem on USA meedias spekuleeritud ka selle üle, et väga kalliks projektiks osutunud F-22 Raptoreid võidakse lausa uuesti tootma hakata. Seda ideed Carlisle siiski ei toeta, pigem loodab ta, et praegu kasutusel olevaid lennukeid õnnestub moderniseerida. Probleemiks on see, et Raptorid ehitati omal ajal tehnoloogiaga, mis on praeguseks juba vananenud ning uuesti alustamine läheks väga kulukaks.

Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien märkis mõne kuu eest sotsiaalmeedias: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekugarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks." 

Tarien märkis, et tänapäeva õhuvõitluses on vastase purustamiseks vaja tippelektroonikat, kuna lähivõitlusi enam ei peeta. "Kelle elektroonika vastase varem avastab, see võidab. /.../ Hea, et meie liitlased on selles domeenis endiselt pikalt eest ära. Ei piisa enam suuremast mootorist ja "uudsest" aerodünaamikast." 

Toimetas
Anvar Samost, Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!