Sinilille heategevuskampaania abiga saadi kõnniroboti raha kokku
Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus saab Sinilille heategevuskampaaniaga kogutud annetuste eest endale uue kõnniroboti.
9. aprillist kuni 3. maini kestnud ja veteranide toetuseks mõeldud Sinilille heategevuskampaaniaga koguti esialgsetel andmetel ligi 84 000 eurot. Sinilille heategevuskampaania koordinaatori Kadri Küti sõnul selgub täpne summa juuni alguseks, kuna palju annetusi tehti sularahas, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Annetused läksid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse jaoks, mis hangib endale uut tüüpi USA-s toodetud kõnniroboti, millega aidatakse nii missioonil viga saanud veterane kui ka patsiente, kes on sattunud autoõnnetusse või keda on tabanud näiteks insult.
"Seade, mille kavatseme soetada, on eksoskeleton-tüüpi ehk kehavälise skeleti tüüpi seade, mis kinnitatakse rihmade ja ortoosidega inimese külge ning see abistab inimest vastavalt sellele, kui suur abi vajadus on. N-ö välist skeletti on võimalik programmeerida ja liigutusi vastavalt vajadusele aidata," selgitas keskuse juht Priit Eelmäe.
Taastusravi üldine tase Eestis ja meie lähemates naaberriikides sõltub Eelmäe sõnul suuresti konkreetsetest raviasutustest, kuid Eesti heast tasemest räägib fakt, et siin käib ka välisriikide patsiente.
"Ma arvan, et Eesti tase üldse taasturavi rahastamisel ja ostusamisel on märkimisväärselt kõrgem kui Lätis ja Leedus. Seda näitab see, et meie keskusesse on viimase kahe aasta jooksul saabunud üsna palju just Lätist pärit seljaaju kahjustusega patsiente. Kui nad tulevad ühe korra, siis see võib olla juhus, aga kui samad inimesed tulevad järjepidevalt, siis on tõenäoliselt midagi, mis neid inimesi siin köidab. Seda enam, et nende inimeste jaoks on see teenus tasuline," rääkis Eelmäe.
Taastusravi tulevikust rääkides ütles Eelmäe, et üheks uueks suunaks on saamas pikaajalised patsientide elustiili puudutavad uuringud.
"Vaatamata sellele, et näiteks seljaajukahjustusega inimene kasutab ratastooli, siis selleks, et olla toimiv ja tööl käiv inimene, on igapäevane kehaline aktiivsus vajalik. Täna ei ole väga täpselt selge, sest pole uuritud palju, kui aktiivsed need inimesed on. On vaid teada, et need inimesed surevad varem kui teised ja eelkõige südame-veresoonkonna ja hingamiselundkonna haiguste tõttu," rääkis Eelmäe.
Haapsalu neuroloogiliseses rehabilitatsioonikeskuses on voodikohti 102 statsionaarset ravi vajavale inimesele.
Lisaks tegeletakse tervishoiutöötajate koolitamisega. Mullu juhendas haigla vastavate erialade üliõpilasi üle 7000 tunni.
Toimetaja: Merili Nael