Järgmised 12 sõjapõgenikku jõuavad Eestisse järgmisel nädalal
Eesti võtab tuleva nädala jooksul Kreekast vastu järgmised 12 sõjapõgenikku Euroopa rändekava alusel. Nende seas on kaks perekonda Süüriast, üks perekond Iraagist ja üks mees Jeemenist.
Eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseist ning sotsiaalministeeriumist on kõikidega intervjuud läbi viinud ning Eesti on andnud omapoolse kinnituse nende inimeste vastuvõtmiseks. „Praeguseks on ümberpaigutatavad inimesed kinnitanud ka oma soovi Eestisse elama asuda ja viimase etapina tehakse neile tervisekontroll ja korraldatakse transport Eestisse,“ märkis siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.
Viieliikmelises Süüria peres on kolm eelkooliealist last. Pereisa on õppinud automehaanikuks, naine on töötanud meditsiinivaldkonnas. Kolmeliikmelise Süüria perekonna laps on kooliealine.
Nii naine kui mees räägivad inglise keelt ja on õppinud kõrgkoolis, kuid ei lõpetanud seda. Naine on vabatahtlikuna töötanud õpetajana ja mees pidas kauplust. Ka Jeemenist pärit mees räägib inglise keelt ja on ülikoolis õppinud. Ta on töötanud kodanikuühenduses koordinaatorina. Kolmeliikmelise Iraagi pere laps on kooliealine. Pereisa on elektrik.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul asuvad 12 inimest elama Tallinnasse, Tartusse ja Haapsallu. Sotsiaalministeerium on nende omavalitsustega inimeste vastuvõtmise läbi rääkinud.
„Märtsikuus Eestisse saabunud seitsme inimese vastuvõtmine ja nende esimene kuu Eestis on läinud igati rahulikult ja plaanipäraselt. Kõige olulisem ongi anda keerulistest oludest saabunud inimestele võimalus oma uue eluga rahulikult kohaneda ja pakkuda neile selles tuge. Samuti loodame, et nad leiavad endale peatselt ka töökoha – oskused tööturul hakkamasaamiseks on neil ju olemas,“ lisas Kuuse.
Kuuse rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kuigi töö leidmine põgenikele on tähtis, siis esmane fookus on siiski sellel, et nad saaksid selgeks kohaliku keele ja mõistaksid, millisesse ühiskonda nad saabusid.
"Ilma töötamata Eestis väga hästi just toime ei tule. See on meie kultuuri väga tugev osa. Kui me vaatame näiteks neid seitset inimest, kes siia tulid, siis esimene samm on tegelikult see, et saada kõik paberid lõpuni korda ja minna töötukassasse ja alustada selle kaudu oma kvalifikatsiooni tõstmist ja töökohtade hindamist. Aga ma ütleks siiski, et esimene fookus on sellel, et saada selgeks keel, kohaneda ja saada lõpuni väga hästi aru, millisesse ühiskonda nad saabusid," selgitas ta.
Märtsis esitas Kreeka Eestile 15 inimese toimikud, neist 12 inimest võtab Eesti vastu ning üks kolmeliikmeline perekond loobus ümberpaigutamise protsessis osalemisest. Euroopa Liidu liikmesriigid on rändekava raames 20. aprilli seisuga ümber paigutanud 1195 inimest, neist 646 Kreekast ja 549 Itaaliast. Eesti on rändekava raames seni vastu võtnud seitse inimest Kreekast.
Toimetaja: Marek Kuul