Eesti peaks olema vajadusel valmis Ukraina põgenikele pakkuma ka peavarju
Eesti parlamendifraktsioonid pooldavad konservatiivse pagulaspoliitika järgimist. Küll aga peaks oma mobiilsuse poolest tuntud Eesti olema valmis kiirelt reageerima ja lisaks rahalisele toetusele pakkuma sõjapõgenikele siin ka peavarju.
„Kui see vajadus tekib ja kui sündmused tõepoolest eskaleeruvad, siis tuleb asjad muidugi ümber vaadata,“ selgitas riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kalev Kallemets „Aktuaalsele kaamerale“.
Kõige olulisem on tema sõnul see, et Eesti valitsus suurendab järgmise aasta riigieelarves humanitaar- ja arenguabi 2 miljoni euro võrra, jõudes 12 miljoni euroni.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tuletas meelde, et äge sõjategevus käib hetkel vaid Ukraina kahes oblastis ja seega tuleks soosida põgenikele peavarju leidmist Ukraina territooriumil.
Praegu on väga paljud põgenikud sunnitud elama näiteks vanades pioneerilaagrites ja koolimajades, kuid talv on varsti ukse ees. Näiteks Saksamaa teatas eile, et annab Ukraina valitsusele 25 miljonit eurot, mille eest ehitatakse riigi idaoblastite põgenikele eluasemed.
„Esimene samm, millega Eesti ja meie teised partnerid Euroopas koos Ukrainaga peavad tegelema, on see, et luua põgenikele vajalikud tingimused Ukraina enda territooriumil,“ märkis Mihkelson.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, millist abi Eesti soovib Ukrainale anda.
„Praegu oleme rääkinud pigem humanitaar- ja rahalisest toetusest. Kui me otsustame minna inimeste tasandile, siis poliitilisel tasandil on see valitsuse otsus ja võib-olla on vaja ka mõningaid tehnilisi täpsustusi. Siin aga pikka menetlust vaja pole,“ selgitas Reps.
Lisaks riigiametitele saavad ka hoolivad eraisikud ukrainlasi abistada, nimelt alustavad homme kolm Eesti vabaühendust ühiskampaaniat "Ukraina heaks!", millega kogutakse annetusi Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute abistamiseks.
Toimetaja: Kai Kreos