Välistoetustele loodud tugiteenuste tulevik sõltub paljuski haldusreformist

(Foto: Pärnu Postimees/Scanpix)
Madis Hindre
26.07.2016 13:26
Rubriik: Eesti

Euroopa Liidu sotsiaalfondist (ESF) aga ka Norrast ja Šveitsist tulnud toetusrahad, mille toel on rajatud nii hoolde- kui asenduskodusid ning algatatud vajalikke sotsiaalteenuseid, on otsa lõppemas. Kui hooned jäävad püsima, siis tugi- ja abiteenuste osas on vaja riigil ning kohalikel omavalitsustel hakata langetama otsuseid, milliste teenustega jätkata ning millised maha kanda.

Suurem osa Euroopa liidult aga ka liiduvälistest Norras ja Šveitsis asuvatest fondidest Eestisse tulnud raha liigub otseselt investeeringuteks. Nii näiteks on Šveitsi abirahade toel rajatud lastekodusid, Euroopa sotsiaalfondist (ESF) saadud rahasid kasutame aga muuhulgas näiteks koolivõrgu koomaletõmbamiseks, vahendab Vikerraadio saade "Uudis+".

Ka erihoolekandeasutuste reform toimub suuremas osas euroliidu toel. Kui projekti rahad otsa lõppevad, jääb selle toel loodud vajalik taristu ehk modernsed hooldekodud Eestisse alles. Vähem perspektiivikad on aga juhud, kus toetusi kasutatakse nii-öelda püsikulude katteks. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) egiidi all on käima lükatud hulk projekte, mille eesmärk on töötada välja ning teatud perioodi jooksul ka rahastada erinevaid teenuseid.

Kindla tulevikuta teenused

Nende seas on näiteks mitmed nõustamisteenused toimetulekuraskustes inimestele. Sisuliselt tähendab see, et riik tuleb appi seal, kus kohalikul omavalitsusel enda oskustest või vahenditest puudu jääb. Raskustes inimestele ning tema pereliikmetele pakutakse nii psühholoogilist nõustamist, kui võlanõustamist, aga ka näiteks tugiisikuteenust. Tegutsetakse juhtumipõhiselt, ehk iga inimese individuaalsetele vajadustele pööratakse küllalt palju tähelepanu.

Nende teenuste osutamine sai Euroopa Sotsiaalfondi toel alguse juba 2012. aastal ning praegu on nende rahastamine kindel kuni 2018. aasta lõpuni. Kuid mis saab pärast projekti lõppu, keegi veel täpselt öelda ei oska.

Samalaadne lugu on ka näiteks 2020. aastal lõppeva projektiga „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“. Projekti raames on käima lükatud kolm teenust: lapsehoiuteenus, tugiisiku ja transpordi teenus. Nende teenuste rahastus, mida on kokku enam kui 37 miljonit eurot, tuleb taas ESF-ist. Lisaks Euroopa liidu rahadele kasutatakse eri teenuste loomiseks ja käigushoidmiseks ka Norra riigilt saadud abirahasid.

Riik peab vaatama enda rahakotti

Siin tuleb aga tähele panna, et kui euroliidu toel käima lükatud projektid kestavadki peaasjalikult kuni 2020. aastani, siis viimased Norra riigi abil käimas hoitavad projektid lõppevad juba järgmise aasta alguses. Ühes projektidega lõppeb ka teenuste senine rahastus.

Sestap seisabki riik küsimuse ees, milliseid teenuseid inimestele ka tulevikus pakkuda, millistest loobuda ja juhul kui me soovime ühe või teise teenusega jätkata, siis kust täpsemalt leida vajaminev rahasumma.

Veermäe: rahatuid õhulosse pole mõtet ehitada

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) uus juht Egon Veermäe tõdeb, et nii mõnelegi asjale oleks tulnud mõelda juba hulga varem. "Selge on see, et projektide rahastamist pole täna planeeritud ega mõeldud sellele, mis siis saab, kui rahad otsa saavad," tõdeb Veermäe.

Tema sõnul on SKA roll näidata, millist väärtust erinevad projektid loovad. "Kui selgelt on näha, et projektid loovad ühiskonda väärtust, siis ma arvan, et otsustajatel on lihtsam otsuseid teha," leiab ameti värske juht. Veermäe toob
näiteks multidimensionaalse pereteraapia, mille eesmärk on tuua noori inimesi ühiskonda tagasi, et nad ei läheks mööda kuritegelikku teed.

"Kui me täna vaatame, et meil on olnud 150 juhtumit, millest pooled ehk 75 on lõppenud, siis ma arvan, et siin pole kahtlust, et nende inimeste jaoks ja ühiskonna jaoks on see projekt juba tasuv, mistõttu on selge, et selle projekti rahastusküsimusega tuleb kindlasti tegeleda," toonitab Veermäe.

SKA juht märgib, et kõnealuse pereteraapia rahastuse jätkamise osas käivad praegu kõnelused justiitsministeeriumiga, kes programmi juhib. "Raha on võimalik küsida riigieelarvest või leida see olemasolevate ressursside arvelt. Konkreetselt pereteraapia puhul läbirääkimised ministeeriumiga käivad, et leida siiski lahendused, kuid lõpuks on see poliitiline otsus," möönab Veermäe.

Alles 25 päeva ametis olnud Veermäe tunnistab, et pole suutnud veel kõikidest teenustest tervikpilti saada, mistõttu ei oska ta tuua näiteid teenustest, mis tuleks kindlasti ära lõpetada. Samas kinnitab ta, et ei karda langetada karme tasuvushinnangutel põhinevaid otsuseid.

"Seda analüütikat on praegu natuke vähe ja me tegeleme sellega ning proovime selle selguse suhteliselt kiiresti paika saada. Küsimus on eelkõige selles, et kus see rahaline kate saada. Aga kui ei ole raha, siis pole ka mõtet teha ehk õhulosse pole mõtet ehitada, vaid tuleb öelda, et tegemist oli eduka projektiga, mis toimis hästi, kuid tulevikuks rahastus katet sellel pole," selgitab Veermäe.

Ehk kokkuvõttes, loodab Veermäe tuua ametisse senisest hulga enam analüütilist mõtlemist.

ESF-i toel käima lükatud teenuste suhtes on veel omajagu aega, kuid see tähendab, et teenuste tõhusust tuleb hakata analüüsima varakult ning ühtlasi juba varem mõelda ka sellele, mil moel töötavaid teenuseid edasi rahastada.

Kuula täismahus Egon Veermäega tehtud intervjuud!


Killar: haldusreform peaks tagama teenuste jätkusuutlikkuse

Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna juhataja Kalle Killari sõnul on ülim eesmärk küll see, et riigi rahastus suureneb ning vajalike teenuste ärakukkumist ei toimu.

"Me proovime tulla riigieelarvega samaaegselt järgi ja jõuda päeva lõpuks sinna, et see Euroopa liidu, Norra ja riigirahad tasakaalustavad üksteist ära ja meil ei teki siin teenuste ära kukkumist," kinnitab Killar.

Tema sõnul aga puudub täna ühtlane toimiv metoodika, mille abil hinnata käima lükatud teenuste jätkusuutlikus ja tasuvust. Seetõttu hinnatakse igat teenust eraldi analüüsides selle laiemat mõju teenusesaajatele ja tema lähikondlastele. "Teine kriteerium on puhtalt rahaline ehk kuidas me kombineeritud ressursse kasutades suudame seda teenust üleval hoida. On see siis riik või kohalik omavalitsus. Seal on tegelikult väga must-valge pilt ehk kas on raha või ei ole raha," lisab Killar.

Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna juhi sõnul aitab käesoleval aastal käima lükatud haldusreform tagada selle, et uued, ühendatud ning tugeva tulubaasiga omavalitsused saaksid jätkata praegu toetusrahadel töötanud teenuste pakkumist. Omavalitsuste väitel aga neil reformide käigus nii palju raha juurde ei tule, et nad saaksid teenuste järjepidevuse ja kvaliteedi.

Killari hinnangul aga muutub valijaskond järjest vanemaks, mistõttu hakkavad ka omavalitsused sotsiaalteenuste otstarbekust pikemas perspektiivis ümber hindama, sest teenuse sihtgrupp suureneb. "Samal ajal teadlikkus teenuste laiemast positiivsest mõjust tööjõuturule ja teadlikkus ka sellest, et probleeme on kergem ennetada teenuseid pakkudes, kui probleeme pärast keerulisemat teed lahendada, on kohalikes omavalitsustes tõusmas," väidab Killar.

Ta avaldab lootust, et haldusreformi läbirääkimiste käigus tuuakse ka teenuste temaatika lauale just omavalitsuste töö strateegilise planeerimise vaates. "Eks me ükskord jõuame sinna kohale. Loodetavasti," sõnab Killar.

Kuula täismahus Kalle Killariga tehtud intervjuud!

Ministeerium pakub "võõrutusmeedet"

Sotsiaalministeeriumi hinnangul võiksid aga omavalitsused ise ülesehitada nende poolt pakutavad sotsiaalteenused. Ka ESF on otsustanud seda intsiatiivi toetada, mistõttu on välja kuulutatud uus avatud taotlusvoor, kus saavad osaleda kohalikud omavalitsused, kes soovivad jätkata kodu- ja tugiisikuteenuse pakkumist.

"Kindlasti ei soovi me asendada olemasolevate teenuste rahastusallikat, vaid soovime, et omavalitsused vaataksid oma demograafilise olukorra üle ja leiaksid teenuste arendamiseks koostööl põhineva nutikad lahendused, mis vähendaksid tööturult eemalolevate pereliikmete hoolduskoormust või toetaksid erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut kodustes tingimustes," selgitab ministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Marit Raist.

Tema sõnul soovib riik, et erivajadustega inimesed oleksid võimalikult kaua kodus ning seeläbi soovitakse vältida inimeste paigutamist hooldekodusse. "See meede toetab hästi haldusreformi eesmärke, sest oleme seadnud tingimuste kaudu erinevaid soodustavaid aspekte. Näiteks projekti taotlemisel peab olema piirkondlike elanike arv vähemalt 5000 ja taotleja peab mõtlema projekti jätkusuutlikusele juba teenuse pakkumise alguses," toonitab Raist.

Nimelt on nn. üleminekumeetme eesmärk "võõrutada" omavalitsusi välisrahade toest, sest iga-aastane rahastusmäär väheneb toetusperioodi kestel. "Me oleme pannud taotleja mõtlema sellele, kuidas ta väljub teenuse osutamisega toetusperioodist ja kuidas ta suudab seda käimas hoida ka pärast toetuse saamise lõppu," märgib Raist.

Kuula täismahus Marit Raitsiga tehtud intervjuud!

 

Lõpetuseks veel üks mitmetelt kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatelt kuuldud mõte. Üks halvemaid asju, mis saab toimiva teenusega juhtuda, on see, et teenuse rahastamisse tuleb niiöelda auk sisse. Ehk projekti lõppedes hinnatakse väljatöötatud teenused edukaks, riik hakkab uut rahastust otsima ja leiabki selle, aga kui teenused aasta pärast uuesti käima lükatakse, siis puhtalt korralduslikult tähendab see põhimõtteliselt otsast alustamist.

Mis aga veel olulisem - teenusest on vahepeal ilma jäetud ka inimesed, kes seda vajasid.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui PR kolib ajakirjandusega sama katuse alla

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Äripäev asutas kommunikatsiooniagentuuri. Millised väljakutsed see seab Eesti ajakirjandusele, debateerivad Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, ajakirjanik Anvar Samost ning Mart Raudsaar EALList.

Toidupank kutsub vabatahtlikke appi. Stuudios Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Värseimat kinolinadelt tutvustab filmikriitik Ralf Sauter.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!