Töötukassa hinnangul suurendab reform töötute arvu tuhandete võrra
Töövõimereformiga muutus inimeste töövõime hindamise süsteem ja need erivajadusega inimesed, kes osutuvad osaliselt töövõimeliseks peavad end töötukassas arvele võtma ja tööd otsima hakkama. Töötukassa prognoosi kohaselt suurendab see märkimisväärselt töötute arvu.
Kui mullu oli Eestis registreeritud töötuid ligi 29 000, siis uue korra kohaselt saab neid ilmselt juba tänavu olema 37 000, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Võrus elav 55-aastane Aivar Raud on viimased neli aastat olnud oma jala tõttu töövõimetuspensionär ning saanud seetõttu ka igakuist toetust. Edaspidi ta toetust enam nii lihtsalt ei saa, sest seoses töövõimereformiga on muutunud inimeste töövõime hindamine.
"Me keskendume inimese positiivsetele omadustele, tema võimetele ja jätame kõrvale selle, milleks ta suuteline pole ja mis on probleem," selgitas töötukassa Võrumaa osakonna juhtumikorraldaja Piret Kahre.
Ühes hindamisega on muuutnud ka töövõimetoetuse maksmise kord. Need, kes saavad uues süsteemis puuduva töövõime, saavad töövõimetoetust ka edaspidi, kuid need, kellele määratakse uue süsteemi järgi osaline töövõime, peavad edaspidi toetuse saamiseks täitma aktiivsusnõudeid.
"Neid on siin rohkem, aga põhilised on, et kui inimene töötab, siis on aktiivsusnõue täidetud. Kui ta ei tööta, siis töötuna arvele võtmine ja töö otsimine on kui aktiivsusnõude täitmine," ütles Kahre.
Aivar Raua sõnul tähendab töötuna arvel olemine enda igakuist töötukassale ettenäitamist, mis võib maapiirkonnas elavatele inimestele pikkade vahemaade ja puuduva ühistranspordi tõttu osutuda üsna tülikaks. Ka välistab töötuna arvel olemine tema sõnul võimaluse käia kaugemal nii-öelda tööotsadel.
"Ta peab olema kindlal kuupäeval oma vallas, aga enne ei olnud sellist asja, sa said käia kuskil mujal, kui sulle pakutakse. Siin ei ole selliseid tööpakkumisi," kommenteeris Raud.
Tema pole veel otsust saanud, millisesse lahtrisse ta uues süsteemis asetub, kuid toetuse saamine on talle oluline ning seetõttu võttis ta end ka töötukassas arvele.
"Sellepärast me rõhutamegi inimestele, et nad tuleksid ja võtaksid ennast kohe töövõime hindamise alguses töötuna arvele, kui nad ei ole mingi aktiivsusnõudega täidetud, siis ei teki sellist probleemi, et inimene jääb ühe kuu rahast ilma," rääkis Kahre.
Lisaks töötamisele ja töö otsimisele loetakse aktiivsusnõue täidetuks ka siis, kui inimene kasvatab alla kolmeaastast last, on puudega inimese hooldaja, saab loometoetust, õpib, on ettevõtja või on kaitseväes.
Aasta jooksul leidis vähenenud töövõimega inimestest töö iga teine
Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kui varem määrati inimesele püsiva töövõimetuse protsent selle põhjal, milline on tema haigus, siis uue hindamise põhimõtete kohaselt vaadatakse seda, kuidas haigus inimese igapäevast toimetulekut ja tegutsemist mõjutab. Hindamise tulemusel võib inimesel olla osaline, puuduv või täielik töövõime.
"Meil on praegu teadmine olemas ühe kuu kohta ja näeme, et alla viiendiku on neid inimesi, kes on saanud hindamise tulemusel otsuse, et nende töövõime ei ole vähenenud. Põhjus võib olla selles, et inimese terviseseisund on vahepeal paranenud, aga põhjus võib olla ka selles, et hindamine toimub teistel põhimõtetel," rääkis Liimal.
Ta lisas, et töövõimeliseks hinnatud inimesel võivad olla kergemad terviseprobleemid, aga need ei ole tõenäoliselt sellised, mis tema töötamist oluliselt mõjutaksid. "Töötukassaa saab aga sellist inimest nõustada ja abistada, et ta leiaks sellise töö, kus töötingimused sobivad sellele inimesele," lisas Liimal.
Liimal selgitas, et töö otsimine on vajalik juhul, kui inimesel hinnatakse osaline töövõime ja ta juba ei tööta või ei õpi. Sobiva ja meelepärase töö aitab leida töötukassa nõustaja. Samas võtab Liimali sõnul nõustamine iga inimese puhul erineva aja, sest lisaks terviseseisundile sõltub töö leidmine ka inimese varasematest oskustest ja töökogemusest.
"Eelmise aasta kohta on teada, et vähenenud töövõimega tööotsijatest iga teine leidis aasta jooksul endale töö ja kuue kuu jooksul leidis iga kolmas. Nii et töövõimalusi on, aga kui kaua tööotsimine aega võtab, sõltub mitmest asjaolust," ütles Liimal.
Toimetaja: Merili Nael