Loomakaitsjad nõuavad karusloomafarmides paremaid tingimusi
Loomakaitseorganisatsioonide hinnangul peaks karusloomade pidamise määrusesse sisse kirjutama, et puuriloomal peab teiste eest varjumiseks olema eraldi ala.
Karusloomakasvatajad tegid põllumajandusministeeriumile ettepaneku muuta karusloomade pidamise määrust, et sinirebaste, hõberebaste ja punarebaste pesakast peaks olema puurides ainult poegimisperioodil, mitte alaliselt.
Eesti loomakaitse seltsi, liikumise Loomade Nimel ja loomakaitsekeskuse Kuulikodu hinnangul on selline piirang vastuolus põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni alalise komitee soovitusega karusloomade kohta.
Loomakaitseorganisatsioonid leidsid, et vastavalt konventsioonile peab loomal olema ala, kus ta saab vajalikul määral varjuda inimese, teises puuris või sulus peetava looma eest.
"Ka karusloomade pidamise määruse eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et karuslooma pidamise nõudeid käsitlev põllumajandusministri määruse eelnõu on üks osa põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtete kohaldamisest Eestis. Seega peaks olema konventsioon aluseks eelnõus tehtavatele muudatustele," selgitas Eesti loomakaitse seltsi meediajuht Annika Lepp.
Tema sõnul toetavad loomakaitseorganisatsioonid karusloomakasvatajate soovi tagada rebaste poegadele hügieenilisem elukeskkond, kuid küsimus on vahendites, kuidas selle eesmärgini jõuda.
"Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kuidas karusloomakasvatajad plaanivad tagada alternatiivsel moel rebastele varjumisvõimaluse või milliseid alternatiivseid lahendusi on üldse kaalutud. Usume, et puurides oleks hügieenitingimusi võimalik parandada ka muul, nii täiskasvanud loomade kui ka poegade heaolu üldiselt paremini tagaval ja karusloomakasvatajatele jõukohasel viisil," märkis Lepp.
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi selgitas ERR-i uudisteportaalile, et karuslooma pidamise nõudeid käsitleva määruse muutmine on alles staadiumis, kus ministeerium pakkus karusloomakasvatajate ettepanekule tuginedes välja eelnõu ning palus arvamusi ja ettepanekuid kõikidelt seotud osapooltelt.
Eelnõu eesmärk on parandada karusloomade elutingimusi ja kõik ettepanekud, kuidas seda paremini teha, on Tammemäe sõnul väga oodatud.
"Laekunud ettepanekutest lähtuvalt arutatakse teemat osapooltega ja täiendatakse eelnõud nii, et saavutada loomadele parimad võimalikud tingimused. Kindlasti analüüsime uuesti ka konventsiooni teksti, et hinnata kooskõla sealsete soovitustega," lisas ta.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann