Saarts ERR-i küsitlusest: Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid jälgivad pingsalt Kadri Simsoni käike
Tänane valitsuskabinet sai üheaastaseks ja sel puhul korraldas ERR küsitluse parlamendierakondade fraktsioonijuhtide seas. Küsitluse tulemusi kommenteerinud Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts märkis, et tänane valitsusliit on eelkõige Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide jaoks sundabielu, millest võivad päästa vaid järgmised riigikogu valimised või Kadri Simsoni ning tema toetajate lahkumine Keskerakonnast.
Küsimuse kohta, kas tänane valitsusliit püsib ametiaja lõpuni, kirjutas SDE fraktsioonijuht Andres Anvelt, et see "sõltub arengutest Keskerakonnas". "Ma arvan, et praegu jälgivad kõik valitsusliidu osalised, mis Keskerakonnas toimub. Võib-olla kõige vähem on sellest mõjutatud IRL, kellel oleks tõenäoliselt isegi siis kui Simsoni leer Keskerakonnast lahkuks probleeme teha koostööd nende [Simsoni leeri kuuluvate] poliitikutega," möönis politoloog Tõnis Saarts, kes ERR-i küsitluse tulemusi Indrek Kiislerile kommenteeris.
Politoloogi sõnul on just Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond oma pilgud Simsoni ja tema toetajate poole suunanud. "Kui Keskerakond peaks lõhenema, siis on ainult aja küsimus, millal hakatakse uut koalitsiooni tegema, sest on ju selge, et selles valitsusliidus väga suurt koostöötahet ja usaldust ei ole ning seda ei saa ka tekkida mõne aja jooksul - see [koalitsioon] on olnud sundvalik neile kolmele partnerile," rääkis Saarts.
IRL võib teha järgmistel valimistel tugeva tagasituleku
Seejuures võib viimaseid erakondade reitinguid vaadates järeldada, et IRL-i mäng Eesti poliitmaastikul on lõppemas, kuna erakond ületab jätkuvalt vaid vaevu valimislävendit ning viimasel ajal on kaotatud paljud toetajaid Vabaerakonnale ja EKRE-le.
Tõnis Saartsi arvates aga on veel vara IRL-i matuseid pidada. "Ootame ära 2017. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. IRL-il on väga tugevad piirkondlikud organisatsioonid, mille liikmetel on võimekus saada üpris korralik tulemus. Pärast seda jutud IRL-i matustest ka lakkavad," leidis Saarts.
Politoloog tunnistas, et IRL-i jaoks on kriitiline just ajavahemik, mis jääb järgmiste valimiste ja tänase vahele. "Neil tuleks vältida erakonna organisatsiooni lagunemist ja just osade prominentsete liikmete lahkumist, kes võivad ajendatuna madalast toetusest liikuda kuskile mujale," sõnas Saarts.
Tema sõnul on IRL-il Vabaerakonnaga võrreldes üks väga suur eelis. "Viimased küsitlusandmed on väga selgelt näidanud seda, et IRL-il on väike, aga väga lojaalne valijaskonna tuumik, mida on väga raske kõigutada. Peaks toimuma mingi väga inetu skandaal, et kõige lojaalsemad toetajad sealt ära kukuksid," arvas Saarts.
Usk haldusreformi teostumisse on üllatav
ERR-i poolt läbiviidud küsitlust kommenteerides ütles politoloog Tõnis Saarts, et kõige enam üllatas teda riigikogu fraktsiooni juhtide suhteliselt tugev uskumus, et koalitsioon suudab haldusreformi läbi viia.
"Selle küsimuses on avalikkuses olnud rohkem kahtlusi kui fraktsiooni juhtide arvamustest peegeldub," ütles Saarts. Politoloog lisas, et vaadates kindlust ja üksmeelsust, millega reformi rakendamine on käima lükatud, siis haldusreformi realiseerumise tõenäosus võib olla tõesti üsna suur.
Valitsuse võõrandumine rahvast kuulub opositsiooni retoorikasse
Koalitsiooni- ja opositsioonifraktsioonide juhtide arvamused lahknesid küsimuse juures, kas tänane valitsus on ühiskonnast võõrandunud. Kui koalitsiooniesindajad ütlesid, et võõrandumine on madal või olematu, siis opositsiooniesindajate hinnangul on võõrandumine väga suur ja laialdane.
Saartsi arvates on täna raske analüüsida koalitsiooni võõrandumist ühiskonnast. "Võõrandumise sõna on üsna kõrbe ja alati jääb küsimus, kuidas seda tõlgendada. Tõepoolest selle valitsuse populaarsus pole nii kõrge, kui on olnud siin mõningatel varasematel koosseisudel aga eks need väljakutsed on ka teised ja selle valitsusliidu ühtsus ning võimalused on ka teistsugused," selgitas TLÜ politoloog.
Saarts lisas, et ta ei ruttaks võõrandumise osas järeldusi tegema. "Valitsuse võõrandumine rahvast on alati kuulnud opositsiooni retoorikasse ja see on see, mida opositsioonierakonnad peavadki rääkima. Kui juhtuks vastupidi, et Keskerakond ja EKRE oleks valitsuses, siis räägiks sama juttu ju Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid," märkis Saarts.
EKRE järgib kindlalt euroskeptilist joont
Küsimuses, kas valitsus on suutnud rändekriisi valguses kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, eristub selgelt teistest erakondadest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Kui teised fraktsioonide juhid võtsid üldiselt positiivse seisukoha, siis EKRE fraktsiooni juht Martin Helme ütles, et valitsus on Eesti huvide kaitsmisel täielikult läbi kukkunud.
"See on ilmselge, kuna EKRE positsioonid on olnud mõnevõrra erinevad teistest põhivooluerakondadest. Kui enamus teisi erakondi näeb ikkagi seda, et koostöö, solidaarsus ja liikmelisus Euroopa Liidus on Eestile positiivne ja me saame sealt midagi vastu, siis EKRE positsioon on ikkagi see, et EL-i liikmelisus ja kõik sellega kaasnev on pigem negatiivse mõjuga," rääkis Saarts.
"Siin pole midagi üllatavat. Meil on esimest korda euroskeptiline erakond parlamendis ja ka Keskerakond pole varem piisaval määral euroskeptilisust välja näidanud," lisas politoloog.
Toimetaja: Allan Rajavee