Teadusagentuuri juht: riigi teadusasutuste rahastamise süsteem on ajale jalgu jäänud
Eesti teadusagentuuri (ETAg) juhatuse esimehe Andres Koppeli hinnangul vajavad riiklikud teadusasutused teistsugust rahastamismudelit, sest praegune, kõiki teadusasutusi ühiste kriteeriumide alusel hindav süsteem on ajale jalgu jäänud.
Andres Koppel ütles saatele "Uudis+" antud intervjuus, et Eesti Keele Instituudi (EKI) juures on probleem selles, et teaduse rahastamise süsteem on ajale jalgu jäänud ja muutunud EKI-sarnaste asutuste finantseerimisel ebaefektiivseks.
"Süsteemsed probleemid teadusasutuste rahastamisel tulenevad sellest, et meil on erinevat tüüpi ülesannete lahendamiseks loodud teadusasutused," ütles Koppel. EKI on näiteks riigi teadusasutus, kelle ülesanne on eesti keele hoole ja keele positsiooni tagamine ning samal ajal ka teadusuuringud. Ülikoolide teadustöö ülesanne on aga varustada kõrgekvaliteedilist õppetööd teaduslikul tasemel informatsiooniga.
"Need on päris erinevad ülesanded ja neid ei saa rahastada ühel viisil," sedastas Koppel. Paraku "võistlevad" praegu nii ülikoolid kui erinevad teadus- ja uurimisasutused projektidega samadele vahenditele. Teaduse rahastamine on tugevalt projekti- ning konkurentsipõhine.
Üle-eelmisel nädalal tegid Teaduste Akadeemia, Rektorite Nõukogu ja ETAg ühispöördumise, milles soovitatakse muuta Eesti teadusrahastamise süsteemi. Pöördumises pannakse ette, et võiks olla üks n-ö konkurentsipõhine viis raha taotlemiseks ning teine institutsioonipõhine baasfinantseerimine. Viimase aluseks oleks hindamine, mis lähtub organisatsiooni põhikirjalistest ülesannetest.
"Siis ei oleks sellist laadi pretensioone. Oleks selge, et kui asutus täidab talle antud ülesandeid, antud juhul eesti keele säilitamiseks ja arendamiseks vajaliku teadustöö tegemist ja tugiteenuste pakkumist, siis seda on võimalik hinnata ja asutusele eraldada raha selle ülesande täitmiseks," ütles Koppel. Nii ei jääks EKI-sarnased asutused sõltuma ühekordsetest välishinnangute alusel tehtud rahastusotsustest.
Teadusraha 2008. aasta tasemel
Riigieelarveline teaduse rahastus on jäänud ajale jalgu ning teadus- ja arendustegevusele ette nähtud riigieelarverida pole aastast 2008 elukalliduse ja kulude kasvuga kaasa tulnud ehk lihtsalt öeldes on teadusrahastus 2008. aasta tasemel.
ETAg toetab teadus- ja uurimisasutusi kahe finantsinstrumendiga ehk sisuliselt on teadlastel võimalik taotleda uurimistööks toetust kahel viisil: institutsionaalsest (IUT) ja personaalsest uurimistoetusest (PUT). Mõlema puhul on oluline kõrge teadustöö tase, sest taotlusi hindavad rahvusvahelised retsensendid.
"Kui ikkagi tase on kehv, siis hoolimata sellest, et see asutusele on vajalik, siis see sellest finantsinstrumendist raha ei saa," ütles Koppel. Samas hindavad retsensendid üksnes seda, kas taotlus vastab tipptasemele ega arvesta asjaolu, kas ja millist ülesannet täidab konkreetne asutus ühiskonnas või kas ja millistest teistest allikatest saab vastav uurimisasutus raha.
Liigne sõltuvus eurotoetustest
Viimastel aastatel on teaduses, sarnaselt mitmetele teistele valdkondadele, tekkinud liigne sõltuvus eurotoetustest. Kolmandik teadusrahast tuleb Euroopa Liidu vahenditest. Seni on Euroopa tõukefondide vahendid pakkunud võimaluse riiklikult mitte kuigi palju rahastust tõsta. "Me oleme praegu liigses sõltuvuses ja selle tõttu oleme unustanud ära omamaise toetuse kasvatamise," märkis Koppel.
Aastaks 2020 peaks teadus- ja arendustegevustele tehtavad kulutused moodustama riigieelarvest kolm protsenti, millest üks tuleks riigi vahenditest. Praegu jääb see summa alla ühe protsendi.
Õnneks on haridus- ja teadusminister sellele probleemile juba tähelepanu juhtinud ning kutsunud kokku ka teadlastest koosneva komisjoni, kes peaks välja pakkuma ideid teadusrahastuse ümberkorraldamiseks.
Toimetaja: Marju Himma