Sisekaitseakadeemia rektor: Ida-Virumaale on keeruline leida hea ettevalmistusega erialaõppejõude
Sisekaitseakadeemia kolimise teema on taas enne valimisi tõstatunud. Peale poliitiliste otsuste vajab aga kaalumist sisulisem pool – kas leidub ka õppejõude, kes Ida-Virumaale õpetama tuleksid? Lisaks tasub küsida, kas ja kui palju kooli kolimine ikka sisejulgeolekut suurendab, kuna tegemist on ikkagi lihtsalt tudengite, mitte relvastatud jõustruktuuriga, leiab sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.
Kui palju on teiega arutatud võimalikku kolimist või praktikabaaside rajamist?
Sisekaitseakadeemia asukoha teema on olnud päevakorras vahetult enne kõiki taasiseseisvumise aegseid kohalikke- ja parlamendivalimisi. Ehk siis tänaseks juba enam kui 20 aastat on iga paari aasta tagant leidunud huvigrupp, kes tõstatab teema, et sisekaitseakadeemia võiks asuda kuskil mujal, kui tänases asukohas.
Seekordsetel valimistel on selleks asukohaks siis Virumaa. Paradoksaalsel kombel on just sisekaitseakadeemia olnud viimastel aastatel see riigiasutus, kelle inimesed tegelikult ka on Ida-Virumaale kohale läinud ja hakanud otsima võimalusi, kuidas sealsete noorteni enam Eestit viia.
Kolm aastat tagasi alustasime kohalikes gümnaasiumides sisekaitselise eelkutseõppega, õpetades noortele eesti keeles ja eesti meeles kõike seda, mida õpivad kursustel ka näiteks abipolitseinikuks ja vabatahtlikuks päästjaks püüdlejad. Tänaseks on programm käivitunud juba täpselt pooltes Narva gümnaasiumides ning kahes Kohtla-Järve gümnaasiumis.
Koos siseminister Hanno Pevkuriga on välja töötatud projekt, mis on hellitavalt omale nimeks saanud "praktikabaas" on sealt veel samm edasi, et lisaks kohalike noorteni Eesti viimisele, looksime võimaluse sisekaitseakadeemia kõigile kadettidele vähemalt ühe erialapraktika läbimiseks Ida-Virumaal.
Ehk siis annaksime ka Eesti teistes piirkondades tulevikus tööle asuvatele noortele ametnikele Virumaa kogemuse ning arusaamise sellest, et see on samasugune Eesti, nagu iga teine meie maakond.
Praegu asub sisekaitseakadeemia neljas kohas üle Eesti. Mil määral toob see kaasa lisakulusid võrreldes sellega, kui kool asuks ühes linnas ja mis on nelja asukoha eelised?
Kahtlemata on neljas kohas asumine kallis eelkõige paralleelsete tugisüsteemide, näiteks ühiselamute ja sööklate tõttu. Kuid kinnisvarakuludest kordades suurem väljakutse on Tallinnast ja Tartust eemal asuvatesse õppeasutustesse hea ettevalmistusega erialaõppejõudude leidmine. Juba praegu käib väga suur hulk meie Tallinna keskuse õppejõududest õpetamas Paikusel ja Väike-Maarjas, sest neisse keskustesse on üha keerulisem häid erialaõppejõude leida.
Kui me kümmekond aastat tagasi esitasime valitsusele ettepaneku, et akadeemia erinevad kompleksid võiks pikemas perspektiivis kokku tuua Tallinnasse Kase tänavale, oli põhjus selleks just see, et prognoosisime lähiaastail erialaõppejõudude märkimisväärset põuda. Pedagoogiliseks tööks sobivaid inimesi lihtsalt on järjest vähem, ükskõik, millise rahaga neid ka ei meelita.
Muide, tookord langetas valitsus otsuse, et õppejõudude kvaliteedi tagamiseks tuuakse sisekaitseakadeemia kokku Tallinnasse Pirita-Kose õppekompleksi. Nüüd aga, kui see prognoositud tulevik on käes ja kõik sisejulgeolekuasutused ning koolid teevad meeletuid pingutusi selle nimel, et endale häid inimesi tööle saada, oleme meie uuesti dialoogis nende huvigruppidega, kes oma eesmärkide saavutamisel eelnimetatud ühiskondlikke suundumusi lihtsalt eiravad.
Mis on Ida-Virumaale praktikabaasi rajamisega seotud plussid, mis miinused?
Kuna sisekaitseakadeemial puudub täna praktikabaas ning praktikakorraldus ripub väga palju sellest, millised on erinevate maakondade sisejulgeolekuasutuste võimalused pakkuda praktikakeskkonda, eelkõige praktikandi olmetingimusi, on Ida-Virumaale praktikabaasi loomine meie jaoks väga suur samm edasi õppetingimuste arendamisel. Kuna Ida-Virumaal on olemas kõik sisejulgeolekuasutused, sealhulgas mere-, järve- ja maismaatingimused, siis on see suurepärane koht praktika läbimiseks kõigis meie partnerasutustes.
Olmetingimustest ja praktikakeskkondadest järgmine teema, millega siseministeeriumiga koos tegelema peame hakkama, on kohapeal igapäevast tööd tegevate praktikajuhendajate leidmine ja väljaõpetamine. Hea politseinik või päästja ei ole tingimata hea juhendaja, kuid selleks, et nad selleks saaksid, oleme välja töötanud eraldi täiendusõppekava, mida siis kohalikele ametnikele ka pakume.
Peamise sisekaitseakadeemia kolimise eesmärgina on välja toodud sisejulgeolekut. Kuidas teie seda näete – kuidas mõjutaks akadeemia osaline või täielik Ida-Virumaale kolimine sisejulgeolekuga seonduvat?
Igal ajastul on omad argumendid. Kahjuks unustavad kõik need, kes akadeemiat kuskile liigutada tahavad, et akadeemia on suures plaanis kool nagu iga teine. Noored, kes akadeemias õpivad ei oma eriettevalmistust ega ka õigust kuhugi kriitilisse olukorda sekkuda enne, kui alles kooli edukalt lõpetades. Kaks kolmandikku akadeemia tänastest õppejõududest on tegelikult Tallinnas asuvate sisejulgeoleku keskasutuste, näiteks Politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti väga hõivatud tippspetsialistid, kelle töökoht on ja jääb Tallinnasse.
Ehk siis, kui keegi tõmbab võrdlusmärgi sisekaitseakadeemia ja suurearvulise relvastatud jõustruktuuri vahele, nagu oleme kogenud, siis ta lihtsalt ei tea, millest räägib või esitab oma ekslikku versiooni tõest. Küll aga elavdab Virumaal oma praktikaid läbivate noorte kohalolu kindlasti kohalikku linnapilti ning toob eesti keele ja eesti meele enam käibele. Eks ole ka see oluline osa meie kõigi turvalisusest.
Kuivõrd valitsus on praktikabaaside rajamise Ida-Virumaale heaks kiitnud, siis mis saab edasi? Kas ja millal on oodata arenguid?
Juba eelmisel nädalal alustasime siseministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga koostööd, et leida Narvast sobiv hoone, loomaks sellesse praktikale minevate noorte tarbeks vajalikud olmetingimused.
Paralleelselt hakkame arutama kohalike sisejulgeolekuasutustega – nii maksu- ja tolliameti, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti kui ka vanglateenistusega – võimalikke praktikamahtusid ja täiendavate juhendajate väljaõppe vajadust.
Nii et lähiajal saab sisekaitseakadeemia olema Virumaal veelgi enam kohal kui täna kohalikes gümnaasiumides seda oleme. Loodan siiralt, et Eestis leidub veel riigiasutusi, kelle juhid meie eeskuju järgivad.