Tsahkna: Junckeri avaldus ei esinda laiemat konsensust
Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri väljaütlemine, et EL ei tohi anda järele USA survele kaitsekulutusi tõsta, pole laiem arvamus, kinnitas Müncheni julgeolekukonverentsil viibiv kaitseminister Margus Tsahkna.
Enne Müncheni julgeolekukonverentsi algust hoiatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker liigse järeleandlikkuse eest USA survele, leides, et vajakajäämised kaitsekulutustesse teeb Euroopa Liit tasa panustades arengu- ja humanitaarabisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See, mis praegu toimub, ei ole midagi uut. Kõik USA presidendid, kellega olen saanud koos töötada, on kutsunud eurooplasi võtma suuremat finantsvastutust julgeolekus. See pole midagi uut. Me teeme ka seda. Tahaksin näha, et arusaam julgeolekust ei piirduks üksnes militaarteemaga. Panused arengupoliitikasse on samuti panustamine stabiilsusesse ja rahusse. Neid tuleb koos vaadata. Selgitan seda detailsemalt oma USA sõpradele," rääkis Juncker.
Eesti kaitseminister Margus Tsahkna kommenteeris, et Junckeri avaldus on kummaline, sest EL-i kuuluvad NATO liikmesriigid on võtnud endale kohustuse hoida kaitsekulutusi 2 protsendi juures SKT-st.
"Müncheni konverentsil käib elav arutelu laiemalt ja USA kaitseminister James Mattis kinnitas ka oma avakõnes üle väga selgelt selle, et USA on väga tugevalt NATO-ga ühendatud. Küll aga viimase kahe päeva jooksul toimus Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumine, kus kinnitati üle väga selge arusaamine, et Walesis võetud kohustused ja ka Varssavi tippkohtumisel üle kinnitatud suund, et kümne aasta jooksul viiakse kaitsekulutused 2 protsendini, on kõik jõus," rääkis Tsahkna.
"Selles mõttes on Junckeri avaldus minu poolt vaadates natuke kummaline, sest NATO liikmesriigid, sealhulgas EL-i liikmesriigid, kes kuuluvad NATO-sse, on endale need kohustused võtnud ja on selge, et meie enda huvides on tagada julgeolekut selles keerulises maailmas nii, et kaitsekulutusi tõstetakse," lisas ta.
Ministri sõnul pole Junckeri väljaütlemine laiem arvamus.
"Eks Juncker on olnud oma väljaütlemistes alati selline nagu ta on, see pole mingi laiem konsensus, mida ta esindab hetkel. Mina lähtun sellest, et plaan on võetud. Eesti on siin eestkõneleja, kuna meie kaitsekulutused on käesoleval aastal 2,2 protsenti. Väga suurt huvi on tekitanud meie valitsuse eelmise nädala otsus, et loome ka eraldi kaitseinvesteeringute fondi lisaks sellele, mida oleme ette näinud kaitsekulutusteks, et tõsta oma võimekust. Nii et Eesti on pigem ikkagi eestkõneleja ja eestvedaja teemal, et on vaja eelkõige Euroopa kaitsmise huvides oma kaitsekulutusi tõsta," rääkis Tsahkna.
Toimetaja: Merili Nael