Kevadtorm kaasab õppusele tsiviilhaigla ja kiirabi
Täna liituvad õppusega Kevadtorm Tartu ülikooli kliinikum, Tartu kiirabi ja Eesti päästemeeskonna meditsiiniline rühm, et harjutada omavahelist koostööd ja tegutsemist suurõnnetuste korral.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülema kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul korraldavad nad kolm päeva kestva meditsiiniõppuse sooviga proovida evakuatsiooniketi toimimist tsiviilhaiglani välja.
"Õppus ei lõpe haigla ukse ees, vaid ka haiglas sees toimub kõikide traumahaigete käsitlemine vastavalt traumahaigete reeglitele," ütles kolonelleitnant Varblane. "Lisaks mängime õppusel läbi erinevad masskannatanutega situatsioonid, kus osaleb täiendava ressursina kiirabi."
Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmme sõnul on kliinikumi osalemisel kaitseväe õppusel mitu eesmärki.
"Soovime kaitseväele pakkuda lõpp-punkti, kuhu vigastatud, haigestunud ja haavatud sõdurid evakueerida," ütles ta. "Samaaegselt saame ise harjutada toimimist masskannatanutega situatsioonis ning raskete sõjavigastatute käsitlemist."
Kolonelleitnant Varblane lisas, et sedavõrd põhjalikult pole nad varasematel Kevadtormidel meditsiiniõppust korraldanud. "Erakordne on asjaolu, et suurõppusele on ühekorraga kaasatud nii kiirabi, haigla kui päästemeeskond. Ma ei kahtle, et kõik osalevad asutused on iseseisvaks tööks tasemel ja valmis, kuid Kevadtorm on ka meditsiinis ennekõike üksustevahelise koostöö harjutamiseks, olgu selleks siis haigete üleandmine, informatsiooni vahetamine või töö üksteisega ja üksteise alluvuses."
Kolonel: sellised õppused on järjest vajalikumad
Stsenaariumi kohaselt sattus bussitäis sõjapõgenikke õnnetusse ning 40 kannatanud vajasid keset sõjatandrit abi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meditsiiniõppusel on tegemist massilise hulga kannatanutega, kes on tsiviilisikud ja keda kaitsevägi läheb päästma, sest nad on väljal ja ainsad, kes oleksid võimelised reageerima," selgitas 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.
See tähendab õnnetuse ala julgestamist vastase ootamatu rünnaku eest ning samas toime tulemist väga erineva raskusastmega vigastatutega.
"Olidki raskema kategooria kannatanud, kes vajasid koheselt kiiremat abi ja ka sellised, kes olid saanud stressiepisoodi, kellega peab samamoodi tegelema, ka neid ei tohi ära unustada, sest nad võivad kujutada suuremat ohtu kõigile," rääkis 2. jalaväebrigaadi pataljoni arst leitnant Liis Ott.
Sündmuskohalt viidi kannatanud edasi sidumispunkti, kust nad peale transpordiks ettevalmistamist toimetati meditsiinikompaniisse. Sealt edasi tulid juba mängu tsiviilis olev meditsiinirühm, kes võttis haiged üle ning viis nad lõpuks Maarjamõisa haiglasse.
Olukorra lahendamine loeti õnnestunuks.
"Kuna seda tehti esimest korda, siis see tuli ikka üpris hästi välja. Kohale jõudes oli ala julgestatud, patsientidega tegelesid inimesed, saime edastada infot nii enda, kaitseväe jõududele kui ka tsiviiljõududele. Olukord kohapeal lahenes üsna ruttu, sest muidugi vastane tuli ka lähemale," selgitas Ott.
Olgugi, et sellise olukorra läbimängimine väljub kolonel Rebo sõnul mõnevõrra sõjalise riigikaitse plaanidest, on see järjest vajalikum.
"Sellised juhtumid nagu me näeme ka käimasolevatest konfliktidest on väga realistlikud. Kahjuks," tõdes ta.
Kolm päeva kestvad õppused jätkuvad kuni teisipäevani SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas, kes lööb õppustel kaasa ühelt selleks, et pakkuda kaitseväele lõpp-punkti, kuhu vigastatuid evakueerida ning teisalt selleks, et harjutada toimimist masskannatanutega situatsioonis. Õppuse ajal jätkub osakonna tavapärane töö.
Kevadtorm kestab Lõuna- ja Kagu-Eestis 20. maini.
Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael