Fotod ja video: Mereväe ajateenijad õppisid ellujäämist merel

6.10.2016 17:51
Rubriik: Eesti

Eile lõppes mereväe baaskursuse viimane kontrollharjutus, mille käigus pidid mereväe ajateenijad harjutama laeva hülgamist ja veetma ööpäeva merel päästeparves.

Kursuse ülema nooremleitnant Mati Jänese sõnul seab selline harjutus tähtsale kohale kursuslaste ühtekuuluvustunde ja vaimse ettevalmistatuse. "Nad peavad hoidma moraali kõrgel ning suutma koordineeritult tegutseda," ütles nooremleitnant Jänes.

Tallinna Miinisadama lähistel peetud harjutus algas avariiolukorra simulatsiooniga, misjärel pidid kursuslased laeva hülgama ning siirduma päästeparvedesse, kus ajateenijatel oli kasutada piiratud kogus toitu ja vett. Igas päästeparves pidi üks ajateenija hakkama täitma vaatleja ülesandeid, et jälgida ümbrust ja otsida kontakti päästjatega.

Neljanädalasel mereväe baaskursusel osales 10 tegevteenistujat ja 25 ajateenijat.
Kursus koosneb kahest osast, lisaks madruseõppele omandavad ajateenijad ka sõjalaeval teenimiseks vajalikud erioskused.

Mereväekool, mis asub Tallinna Miinisadamas ja kuulub laevastiku koosseisu, annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning täiendus- ja ümberõpet.

 

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus