Steinmeier kinnitas Kaljurannale, et Saksamaa ei tagane ühestki kohustusest (1)

20.06.2016 13:00
Rubriik: Eesti

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier kritiseeris mõne päeva eest NATO Ida-Euroopas toimuvaid õppusi ning süüdistas kaitseorganisatsiooni sõjaõhutamises. Täna avanes Eesti välisministril Marina Kaljurannal võimalus Steinmeirilt selle kohta näost näkku küsida.

Kaljurand palus täna Luksemburgis, euroliidu välisministrite kohtumisel Steinmeieril oma seisukohta täpsustada.

Kaljurand ütles ERR-i raadiouudistele, et Steinmeier tuli ise rääkima. "Ilmselt on ta tagasisidet kuulnud, et tema väljaütlemised on tekitanud küsimusi paljude liitlaste seas, mitte ainult Eestis," kommenteeris Kaljurand kohtumist.

"Kõige olulisem meie jutuajamisest on see, et Saksamaa välisminister kordas mitu korda üle, et ei Saksamaa ega tema ei tagane mitte mingisugustest kohustustest ega otsustest ega sea kahtluse alla neid otsuseid, mis on NATOs kõigi liitlaste poolt tehtud. Saksamaa täidab oma liitlaskohustust, Saksamaa ei kahetse mitte ühtegi otsust, mis siiamaani on tehtud. Selles mõttes olid tema sõnad tema väite kohaselt kontekstist välja rebitud," rääkis välisminister Kaljurand.

Dialoogi vajalikkuse kohta Venemaaga, mida Steinmeier samuti rõhutas, märkis Kaljurand, et sel teemal ei vaidle keegi vastu. "Oleme me ju seda arutanud Euroopa Liidus ja kokku leppinud, et dialoog Venemaaga neil teemadel, mis on vastastikku vajalikud-huvitavad, peab toimuma."

Küsimusele, mis Steinmeier ikkagi seadis kahtluse alla NATO õppuste vajalikkuse, vastas Kaljurand, et tuleb arvestada ka sellega, kellele ja miks ta seda ütles.

"Kindlasti oli see rohkem mõeldud Saksamaa sisepublikule. Ma ei taha sellega õigustada, sest mida iganes välisminister ütleb, omab tema väljaütlemine kaalu nii siseriiklikult kui välismaal," ütles Kaljurand.

Saksa välisministeerium: Steinmeier rõhus dialoogivajadusele Venemaaga

Saksa välisministeerium ütles selgituseks välisminister Frank-Walter Steinmeieri NATO-kriitikale saksakeelses pressis, et välisministri soov oli väljendada suuremat koostöö- ja dialoogivajadust Venemaaga, vahendas eile BNS.

Samas kaitses Steinmeier ettevaatusabinõusid, mida NATO Ida-Euroopa riikide kaitseks ette võttis, kuna tema sõnul on tegu õigustatud ühisreaktsiooniga nii Krimmi annekteerimisele kui ka Venemaa sõjalisele tegevusele Ida-Ukrainas. Küll aga oleks Steinmeieri hinnangul fataalne, pilk kitsalt sõjalisele sfäärile koondada ja ainult heidutuspoliitikast lunastust otsida.

Steinmeier toonitas ajalehele Bild am Sonntag, et luua on vaja nii palju turvalisust, kui vajalik, ning edendada nii palju dialoogi ja koostööd, kui võimalik.

"Krimmi annekteerimise ja sõjaliste tegevustega Ukrainas on Venemaa tekitanud meie idanaabrites tunde, et eksisteerib oht. Peame võtma seda tõsiselt. Seetõttu oli õige leida NATO-s ühine vastus, ning me tegime seda NATO Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud julgestusmeetmetega. Me ei hoia kõrvale oma kohustustest," lausus Steinmeier Bild am Sonntagile saadetud avalduses.

"Mitte keegi ei saa pidada ette nähtud NATO meetmete ulatuses ohtu Venemaale ning kõikides meetmetes on meie jaoks selge punane joon kinnipidamine NATO-Vene aluslepe," kirjutatakse teates.

"Samas me ei tohiks praegu olukorda sütitada valju mõõkade täristamise ja sõjahüüetega. Kõik, kes usuvad, et sümboolsed tankiparaadid alliansi idapiiril suurendavad julgeolekut, eksivad. Meil oleks arukas mitte anda ettekäändeid uueks, vanaks vastasseisuks."

"Oleks saatuslik, kui keskenduksime nüüd ainult sõjalistele külgedele ning otsiksime pääseteed ainult heidutuspoliitikast. Ajalugu õpetab meile, et ühise kaitsevalmiduse tagamise kõrval peab alati olema ka valmidus dialoogi astumiseks ja koostööks. Seetõttu peame oma partneritega veelgi rohkem rääkima desarmeerimise ja relvakontrolli kasust Euroopa julgeolekule."

"Me ei pühi arvamusalaseid erinevusi ja konflikte vaiba alla. Samaaegselt on meil huvi integreerida Venemaa rahvusvahelisse vastutuspõhisesse partnerlusse. Praeguste näidete seas on Iraanil tuumapommi saamise ennetamine, võitlus äärmusliku islamismi vastu Lähis-Idas ja riiklike struktuuride stabiliseerimine Liibüas," lisas Steinmeier.

"Rohkem kui 70 aastat rahu Euroopas, vähemalt ilma suure sõjata Euroopa pinnal, on meie kõige väärtuslikum aare. Teen omalt poolt kõik, mis suudan, tagamaks, et seda ei asetata ohtu. Meie maksiim peab olema järgnev: nii palju julgeolekut, kui vajalik, ning nii palju dialoogi ja koostööd, kui võimalik," lausus minister.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pealtnägija

Selle nädala "Pealtnägija" pinnib praamikuningat. Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läks, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks jõuga Saare suurkapitalistilt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformikate väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus
Täna 14:05

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!