Kaitsevägi võib saada õiguse liiklushuligaane ohjeldada
Kaitseministeeriumis kavatsetakse välja töötada seaduseelnõu, mille kohaselt saaks kaitsevägi õiguse liiklusjärelevalvet teha, et suurendada riigi kohalolu ilma politseinike arvu kasvatamata.
Eelnõu väljatöötamise kavatsuses tuuakse välja, et liikluse ohutumaks muutmiseks tuleks suurendada liiklusjärelevalvet, kuid politseiametnike arvu pole riigil kavas suurendada.
"Seega on riigil oluline hinnata, kas muudes valdkondades on olemas sarnane funktsioon, mille tegevust saaks ühildada liiklusjärelevalvega. Kaitsevägi valitsusasutusena tegutseb üleriigiliselt," seisab dokumendis.
Ministeerium märgib, et sõjaväepolitsei on põhjendamatult alarakendatud, kuid neil on olemas väljaõpe ja oskused. Kaitsevägi teeb sageli väljaõpet kohtades, kus on madal liikluskoormus ja seetõttu ka politsei järelevalve harv. See omakorda võib tähendada, et liiklejad rikuvad seal sagedamini teadlikult reegleid, eeldades, et politseid nagunii korda valvamas ei ole.
"Näiteks maanteeameti tellitud uuringu kohaselt järgib kohalikel maanteedel kehtivat kiiruspiirangut 39 protsenti sõidukijuhtidest. Samas on piirkonnas kasutamata ressurssi sõjaväepolitsei näol, kes oleks võimeline teostama osalist järelevalvet, suurendades seeläbi isikute teadlikkust kontrolli võimalikkusest," pakub eelnõu kavatsus välja.
Lisaks toob eelnõukava välja olukorrad, kus kaitseväelased ise korda rikuvad. Selles olukorras on sõjaväepolitseinikul praegu õigus kaitseväelast vaid peatada, aga mitte rikkumist fikseerida.
Kaitsevägi võiks ministeeriumi kava järgi tegelda ka sõidukite tehnonõuete rikkumisega, samuti võib nende abi liiklusjärelevalvel vaja minna ajal, kui Eestis korraldatakse tähtsaid riiklikke üritusi, sealhulgas tuleva aasta teisel poolaastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja.
"Eesmärgiks on „riigi kohaloleku“ suurendamine üleriigiliselt ning liiklusjärelevalve tõhustamine läbi sõjaväepolitseile abipolitseinikega sarnase pädevuse andmise liiklusjärelevalve teostamisel," kirjeldatakse plaanitava muudatuse eesmärki.
"Näiteks oleks sellisel juhul sõjaväepolitseil õigus õppuse piirkonnas peatada joobes juht, fikseerida joobe aste ning isik politseile edasiste toimingute teostamiseks üle anda. Liiklusrikkumise eest karistuse määramise pädevus jääb politseile," seisab eelnõukavas.
Muudatus suurendaks tõenäoliselt ka liikluses toime pandud süütegudega seotud menetluste arvu ja otsuste vaidlustuste arvu. Samas aitaks see ministeeriumi hinnangul liikluse järele tõhusamalt valvata ja sel viisil õnnetuste arvu vähendada.
Toimetaja: Karin Koppel