Uuring: 10-protsendiline hinnavahe paneks eestlasi alkoholiturismist Lätti loobuma
Emori uuringu järgi moodustab Lätist ostetud alkoholi osakaal ligikaudu kuus protsenti Eesti kõikide alkoholitarbijate ostudest, Lõuna-Eestis aga ligi 18 protsenti ning analüüs tõi välja, et eestlased ei läheks enam Lätti alkoholi järele, kui hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel oleks 10 protsendipunkti võrra väiksem.
"Uuringute põhjal on võimalik luua matemaatilisi mudeleid, mis aitavad prognoosida, kuidas erinevad tegurid hakkavad mõjutama inimeste käitumist – sarnast mudelit rakendasime ka käesoleva piiriülese alkoholiostude uuringu puhul, et leida seosed hinnaerinevuste ja Lätist alkoholi ostmise vahel," ütles Emori uuringuekspert Aivar Voog.
"Üks uuringu küsimustest oli näiteks minimaalne alkoholi hinnaerinevus Lätiga, et inimene kaaluks alkoholi ostmist Lätist. Seda küsiti eraldi õlle/siidri ja kange alkoholi kohta. Meie mudeli aluseks olid seosed atraktiivse hinna ja ostukoguste vahel ning muutes hinnavahemikke saime teada, kuidas võiksid muutuda ostukogused," ütles Emori andmeteadlane Julia Aru.
Aru sõnul on selleks, et Läti osakaal muutuks marginaalseks ehk jõuaks kogu Eestis ühe protsendi lähedale ja Lõuna-Eestis alla 10 protsendi, hinnaerinevus Läti ja Eesti vahel vähenema 10 protsendipunkti võrra.
"See oleks reaalsuses võimalik juhul, kui Lätis tõuseks aktsiiside mõjul oluliselt alkoholi hinnatase, praegusel juhul on hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel üle 20 protsenti," märkis Aru.
Emori hinnangul võib järgmise aasta 15-protsendilise alkoholiaktsiisi tõus suurendada hinnaerinevust Lätiga umbes viie protsendipunkti võrra. Sellise hinnaerinevuse kasvu tulemusena suurenevad Lätist ostetud kogused üle Eesti 1,5 protsendipunkti võrra.
Piirkondlikult on suured erinevused: Tallinnas, Põhja- ja Lääne-Eestis ning Virumaal suurenevad kogused Emori hinnangute järgi vaid ühe protsendipunkti. Seevastu Tartu regioonis võiks oodata kasvu umbes 7,5-protsendilt 11-protsendini ja Lõuna-Eestis 18-protsendilt 26-protsendini.
Uuringu küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena kodudes ja veebiintervjuudena, kokku küsitleti 1577 elanikku vanuses 15-74-aastat. Küsitlusperiood oli 17.-24. august.
Toimetaja: Marek Kuul