Tarand: tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks

Video
20.08.2016 13:29
Rubriik: Eesti

Endine peaminister Andres Tarand ütles, et tema ametis olles oli üks olulisemaid otsuseid teatamine, et valitsusel ei ole Venemaa vastu territoriaalseid pretensioone ja Teise maailmasõja järgsete piiridega ollakse nõus.

"Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," ütles Tarand iseseisvuse taastamise aastapäevaks üles võetud intervjuus ETV-le.

Tarand rääkis, et otsuse tegi ta teatavaks improvisatsiooni korras oma esimesel välisvisiidil Helsingis, peaminister oli tol ajal Heikki Aho.

"Pressikonverentsil kargas mulle pähe, et nüüd ma teen selle piiriküsimuse avalduse. Helsingis on venelaste kõrvad alati iga ukse praegu vahel ja siis nad kuulevad kohe. Saatkond oli seal ka hiiglasuur. Ja Eestimaalt oli teada, et enamik rahvast - 63 protsenti saab sellest aru ja mingi vastuseisu sellele ei teki. Ja siis ei vajanud ma tookord mingit valitsuse otsust, vaid tegin selle teatavaks," rääkis Tarand.

"Ma tegin teatavaks, et me oleme nõus selle Nõukogude ajal pärast Teist maailmasõda tehtud piiriga. Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," lisas ta.

Tarand tunnistas, et hiljem tõi see otsus ka vastuseisu. "Muidugi oli seal hilisem vastuseis ilmne ja paljud setud kaotasid seal maaomandit, aga minu argument selle peale oli ja jääb selliseks, et me kaotasime kõik 50 aasta jooksul väga palju - kes ise, kes venna, väga harva on eestlast, kes midagi ei kaotanud. Inimene võtab ju asja enesekeskselt ja nende maade mittesaamine põhjustas nurinaid ja põhjustab siiamaani. Praegu on piiri rajamisel uued raskused näiteks," rääkis Tarand.

Andres Tarand sai peaministriks 1994. aasta novembris ja ta jõudis niinimetatud jõulurahuvalitsuses ametis olla viis kuud.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus