Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eestis on sooline palgalõhe endiselt EL-i suurim
Eesti naiste palk ja keskmine tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, kuid Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2%.
Euroopa Komisjoni värskelt avaldatud uuring näitab, et viimastel aastatel on olukord veidi paranenud: hiljuti oli EL-i keskmine palgalõhe 17% või veelgi suurem. Eestis aga muutust paremuse poole toimunud ei ole.
Kuna andmete töötlemine võtab mahukuse tõttu kaua aega, on need pärit 2010. aastast. Värskemad andmed peaks selguma selle aasta lõpuks, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.
Üle 20% on palgalõhe lisaks tabeli tipus troonivale Eestile veel Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas ja Slovakkias. Kuni 10% on palgalõhe Poolas, Sloveenias, Itaalias, Maltal ja Belgias.
Komisjon toonitab, et palgavahe ei näita meeste ja naiste vahelist üldist võrdsust, kuna see puudutab vaid palgalisi inimesi.
Meeste ja naiste vahelist võrdsust tuleb vaadelda koos muude tööturuga seotud näitajatega. See kajastab harilikult naiste erinevaid töötamismustreid. Enamikus riikidest, kus naiste tööhõive on madal (nt Malta, Itaalia, Kreeka, Poola), on palgavahe keskmisest madalam, mis võib tuleneda väheste või puuduvate oskustega naiste väikesest osakaalust tööjõu hulgas.
Suur palgavahe iseloomustab harilikult tööturgu, kus valitseb tugev diskrimineerimine (nt Küpros, Eesti, Slovakkia, Soome) või kus oluline protsent naistest töötab osalise tööajaga (nt Saksamaa, Suurbritannia, Holland, Austria, Rootsi). Ka institutsioonilised mehhanismid ja palga määramise süsteemid võivad palgavahet mõjutada.
Kuna andmete töötlemine võtab mahukuse tõttu kaua aega, on need pärit 2010. aastast. Värskemad andmed peaks selguma selle aasta lõpuks, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.
Üle 20% on palgalõhe lisaks tabeli tipus troonivale Eestile veel Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas ja Slovakkias. Kuni 10% on palgalõhe Poolas, Sloveenias, Itaalias, Maltal ja Belgias.
Komisjon toonitab, et palgavahe ei näita meeste ja naiste vahelist üldist võrdsust, kuna see puudutab vaid palgalisi inimesi.
Meeste ja naiste vahelist võrdsust tuleb vaadelda koos muude tööturuga seotud näitajatega. See kajastab harilikult naiste erinevaid töötamismustreid. Enamikus riikidest, kus naiste tööhõive on madal (nt Malta, Itaalia, Kreeka, Poola), on palgavahe keskmisest madalam, mis võib tuleneda väheste või puuduvate oskustega naiste väikesest osakaalust tööjõu hulgas.
Suur palgavahe iseloomustab harilikult tööturgu, kus valitseb tugev diskrimineerimine (nt Küpros, Eesti, Slovakkia, Soome) või kus oluline protsent naistest töötab osalise tööajaga (nt Saksamaa, Suurbritannia, Holland, Austria, Rootsi). Ka institutsioonilised mehhanismid ja palga määramise süsteemid võivad palgavahet mõjutada.
Toimetaja: Priit Luts