Video: küüditamise ohvreid mälestati üle Eesti

Video
14.06.2016 18:53
Rubriik: Eesti

Eesti ajaloo ühest kurvemast päevast ehk juuniküüditamisest möödus 75 aastat. Küüditamise ohvreid mälestati kõikjal Eestis.

14. juunil 1941. aastal viis nõukogude võim Eestist Siberisse üle 10 000 inimese, kellest hukkus 6000. Juuniküüditamine oli võigas kuritegu, mille Nõukogude Liidu julgeolekujõud panid toime lisaks Eestile veel kolmes teises riigis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna, kui sellest on möödas 75 aastat, kogunesid küüditamise ohvrid Kadrioru roosiaeda, et mälestada üheskoos represseerituid. Kohale tuli rohkesti inimesi, kellest mitmel oli sõnum edastada.

"Kahjuks noorem põlvkond ei ole saanud piisavaid teadmisi, et mõista selle julma kuritöö tähendust Eesti rahvale, sest see oli Eesti rahva hävitamisaktsioon," ütles juuniküüditatu Peep Varju.

"Iga päev see suur nälg ja toidu otsimine ja kerjamne ja kõik see käis nagu loomuliku elu juurde," meenutas Ellen Koppel.

"Tänast päeva mälestatakse küll, kuid aasta jooksul ikka küllalt tagasihoidlikult. Tänane päev on muidugi tasemel nagu ta võiks olla," rääkis kaks korda küüditatud Erik Herbert Pinka.

President Toomas Hendrik Ilves mõistis roosiaias peetud kõnes hukka Venemaad, kes ei tunnista enda juriidilise eelkäija Nõukogude Liidu tehtut. Samas ütles president, et enam sellist olukorda ei teki, sest 25 aastat on Eesti teinud tööd selle nimel, et olla kaitstud.

Läänemaal mälestati küüditatuid nii Haapsalus kui ka Ristil. Toona Eestist viidud inimeste seas oli ka kunagine Haapsalu linnapea Hans Alver, kes mõrvati Sverdlovski oblastis 1942. aasta kevadel.

Ristil koguneti ohvreid meenutama aga Viljar Ansko kavandatud mälestusmärgi "Raudteerööpad mäletavad" juurde. Just Risti raudteejaamas pandi rongile paljud küüditatud läänlased.

Mälestusküünlad süüdati täna öösel kõikides Raplamaa raudteejaamades.

84-aastane Käru elanik Enn Pärn ja kümned sealkandi inimesed süütasid südaöö paiku oma lähedaste mälestuseks küünla Käru raudteejaama perroonil. Enn Pärn oli küüditamisööl 9-aastane.

Tomski oblastis orvuks jäänud Enn veetis Siberi lastekodus viis aastat ja pääses siis oma perest ainsana kodumaale tagasi.

Küüditamise ohvreid mälestati ka Värskas. 1941. aastal hukkasid ja küüditasid nõukogude võimud 646 Petseri Kaitseliidu majja reservõppe kogunemisele kutsutud Eesti ohvitseri.

Põlvamaal Värskas avati nende mälestuseks viie aasta eest mälestuskivi. Tänavu osales tseremoonial esmakordselt kaitsevägi, et avaldada austust vaba Eesti eest langenud ohvitseridele.

"Mehed viidi üle punaarmee koosseisu mitte nende vabal tahtel, vaid sõjaväes käib ju asi korralduste järgi. Siis korraldati Värskas ja Korelas - need olid Eesti-aegsed sõjaväe suvelaagrite asukohad - välilaager, ainult et mehed võeti kokku, öeldi, et me läheme öisele õppusele, aga selle asemel viidi Kaitseliidu majja, deklareeriti ja arreteeriti," kirjeldas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev.

"Mälu ja mäletamine on ka kaitseväe jaoks väga oluline ja meie jaoks on oluline mäletadada selle jaoks, et järgmine kord, kui peaks vaja olema, hakata vastu, võtta nendest meestest õppust, et see ei oleks üllatus, et me ei usuks sinisilmselt ja et meie teed ei läheks sarnaselt," rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Eero Rebo.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios